-Almmuhus-
OĐĐASATPorsáŋggu Gurutbellodat ja Kárášjoga Olgešbellodat vearrámusat

Porsáŋggu Gurutbellodat ja Kárášjoga Olgešbellodat vearrámusat

-

-

Olles Norggas leat dievdoolbmot dávjjit bellodatlisttuin go nissonolbmot. Sáme­suohkaniin lea Kárášjoga Olgešbellodat ja Porsáŋggu Gurutbellodat oalát hilgon ­dásseárvvu sohkabeliid ektui.

58 116 olbmo leat searvan listaevttohassan dán čavčča suohkanválggaide Norggas. Logut maid kommunal-rapport.no gieskat lea almmuhan, doppe boahtá ovdan ahte leat 32000 dievdoolbmo dain listtuin, ja 23000 nissonolbmo fas. 2200 olbmos eai leat addon dieđut iskkadeapmái makkár sohkabealli lea. Jus buohtastahttá dan 10 suohkana mat gullet sámegiel hálddašanguvlui, de lea Kárášjoga Olgešbellodat buot vearrámus, sii lea hilgon dásseárvvu sohkabeliid dáfus bellodatlisttas boahtte válgii.

Okta nissonolmmoš

Kárášjoga Olgešbellodagas lea ovcci listtaevttohasa, muhto dušše okta dain lea nissonolmmoš. Son lea Else Nikoline Bysheim, ja lea akto nissonolmmoš Kárášjoga Olgešbellodaga listtus čavčča suohkanválgii, ja son lea bellodaga jođiheaddji eamit.  

 Bellodaga sátnejođiheaddji evttohas, Torgrim Fredeng Kemi, lohká váttisin oažžut olbmuid obanassii ge searvat bellodaga listtui.

 – Dat lea muđui juo váttis oažžut olbmuid searvat bellodatlisttuide, ja de diehttelasat lea váttis nissonolbmuid maid oažžut searvat. Eai vuolgge, vaikke mii leat viggan bivdit searvat, muitala son. Fredeng Kemi lei ieš maid listtudeavdda maŋemus suohkanválggas. Dalle lei son čihččedin listtus, muhto oaččui olu persovnnalaš jienaid, ja beasai áidna olgešbellodatáirrasin Kárášjoga gielddastivrii.

Beare unna suohkanaš

Fredeng Kemi bidjá maid gažaldatmearkka dasa ahte go Kárášjogas lea nu unnán olbmot listtuide, ahte sáhttá go diekkár demokráhtalaš prinsihpaid čuovvut, nu mo dásseárvvu sohkabeliid dáfus.

 – Mis lea maid nu unna bellodagaš, ahte lea váttis doalahit dásseárvvu vel nu go agi ja sohkabeliid dáfus ovdamearkka dihte. Mun in dieđe lea go nu, muhto bijan gažaldatmearkka dasa, lohká son.

 – Mii eat gal hilggo nissonolbmuid, ja áigut buoret barggu dahkat olahit dásseárvvu sohkabeliid dáfus boahtteáiggis, lohpida Fredeng Kemi, ja lasiha:

 – Jáhkán maid ahte jus livččiimet posišuvnnas leamašan, de leimmet ovddidit eambbo gielddastivrras, ja maid eambbo fuomášumi. Dat livččii soaitán buktit midjiide olbmuid geat háliidit listtuid ala.

– Sáhttet go riiddut ja gaskavuođat Kárášjoga gielddas maŋemus áigodagas váikkuhan dasa, ahte ehpet oačču nissonolbmuid searvat listui?

– Na imáš go, diehttelasat sáhttá dat váikkuhan. Leat máŋggas maid dadjan ahte eai háliit lávdegottiide, ja de dieđus ge ii sáhte listui ge vuolgit, muitala son.

Earálágan suohkan

Porsáŋgu lea fas earálágan suohkan Norggas, gos leat eambbo nissonolbmot bellodatlisttuin suohkanválgii go dievddut. Porsáŋggu Gurutbellodagas ges lea dásseárvováttisvuohta nuppe láhkái go Kárášjoga Olgešbellodagas, go sii eai leat čáhkkehan dievdoolbmuid obanassii ge bálljo iežaset listtui. Doppe ii leat eambbo go okta dievdoolmmoš listtus, ja gávcci nissonolbmo.  Son lea Hilmar Edvin Hansen. Hansen lea viđát sajis Porsáŋggu Gurutbellodaga suohkanválggalisttus dan čavčča válgii. Porsáŋggu Gurutbellodaga sátnejođiheaddjievttohus, Margot Irene Thomassen, lohká iežas aitto ceggen Porsáŋggus Gurutbellodaga fas johtui.

 – Lea jagi áigi go lean álgán bargat oažžut Gurutbellodaga cegget listtu suohkanválgii, nu ahte lea soaittáhagas šaddan nu olu nissonolbmot listui, lohká son.

Dievddut miellahttun šaddan

Thommasen muitala ahte maŋŋil go sii leat sádden sisa listtu, de leat olu dievdoolbmot šaddan miellahttun Porsáŋggu Gurutbellodahkii.

 – Mu mielas eai leat Gurutbellodagas muđui eambbo nissonolbmot go dievdoolbmot, muhto lea nu ahte šattai ná dat listtu go sáddiimet sisa. Dán maŋŋá leat dievdoolbmot šaddan miellahttun Gurutbellodahkii ja jáhkkán go leat beassan bargat buorebut, de leat mis eambbo dievddut listtus go dál leat, lohká Thomassen vel loahpas.

 Thomassen lea ieš Finnmárkku Gurutbellodaga nubbijođiheaddji, ja lea maid Finnmárkku fylkkadikkis Gurutbellodaga ovddas.

(Ášši lea almmuhuvvon báberaviissas 12.08.15)

-Almmuhus-