-Almmuhus-
OĐĐASATPlastihkka leavvá maiddái davás

Plastihkka leavvá maiddái davás

-

-

Plastihkka nuoskkida maiddái Arktisa, muhto dán birra leat unnán dieđut. Dál áigot dutkit gávnnahit man olu plastihkka­nuoskki­deap­mi lea davviguovlluin ja leat go dás váikkuhusat ­guovllu olbmuide, elliide ja lundui. 

Fram davviguovlluid dálkkádat- ja birasdutkama guovddáš ­Romssa gávpogis lea ásahan dutkanprográmma «Plastihkka Arktisas».

Áigumuš lea guorahallat plastihkkanuoskkideami.

– Arktisas gávdno maid olu plastihkkanuoskkideapmi. Mii leat gávdnan plastihka ja mikroplastihka masá buot ekovuogádaga habitáhtain. Ábis, mearrabotnis ja jogain, čáhcádaga šattuin, guliin ja eará organismmain lea maid plastihkka. Dássážii eat leat vel guorahallan eatnama šattuid ja elliid, muhto mii navdit ahte dain maid gávdno plastihkka. Dat mearkkaša ahte plastihkkaváttisvuohta maiddái lea Arktisa duohtavuohta, dadjá «Plastihkka Arktisas» dutkanprográmma ­bargojoavkku jođiheaddji Claudia Halsband.  

 

Eai dieđe man vearrái lea

Guorahallamat čájehit ahte plastihkka nuoskkida maiddái davvi­guovlluid, muhto ii leat vel dihtosis man vearrái dilli lea. 

– Mii eat dieđe vel man olu plastihkka­nuoskkideapmi dáppe lea. Dán áigut dutkat ja mii áigut gávnnahit makkár váikkuhusat nuoskkideamis leat Arktisa ­olbmuide, elliide ja šattuide. ­Arktis lea viiddis guovlu ja mii háliidit guorahallat lea go nuoskkideapmi miehtá, vai gávdno go dušše muhtin guovlluin. Mii dáhtut maid gávnnahit gos plastihkka boahtá, leat go guovllu olbmot ja ealáhusat mat nuoskkidit vai leavvá go plastihkka eará guovlluin deike, čilge Halsband. 

 

Bohtosat


«Plastihkka Arktisas» dutkanprográmma bargojoavkku jođiheaddji Claudia Halsband.  
Govven: Kila Anti 

Vaikke dutkanprográmma lea ­aiddobeliid ásahuvvon, de leat jo čađahuvvon muhtin ráje guorahallamat Arktisas. 

– Svalbárdda áššeolmmái lea johtán birra Spitsbergena, ja ­doppe gávdno olu plastihkka mii boahtá guovllu ealáhusain, nu go guolás­teamis. Seammás diehtit ahte nuoskkideapmi ii leat seamma­lágan miehtá, eará guovlluin sáhttá ges gávdnot plastihkka maid olbmot geavahit beaivválaš eallimis gáttis, lohká son. 

Plastihkkanuoskkideapmi lea dáhpáhuvvan guhkit áiggi badjel ja váttisvuohta leavvá miehtá máilmmi.

«Plastihkka Arktisas» dutkanprográmma bargojoavkku jođiheaddji Claudia Halsband dadjá ahte jáhkkimis ilbmet bohtosat golmma jagi siste. 

– Dutkamat almmuhuvvojit dađistaga ja galget ávkin sihke eiseválddiide, industriijaide ja buvttadeddjiide. Ođđa máhtu vuođul besset sii rievdadit ja buori­dit iežaset doaimmaid, lohká son. 

 

Olbmuid áŋgiruššan

Plastihkkanuoskkideapmi lea viidát beaggán maŋimuš jagiid ja olbmot leat áŋgiruššagoahtán. 

– Plastihkka lea eanet oidnosis go eará kemikálanuoskkideapmi. Dat soaitá áidna positiiva plastihkkanuoskkidemiin ja dat sáhttá dagahit ahte nagodit bissehit plastihkkaleavvama jođáneappot go eará nuoskkideami. Mii eat dieđusge sáhte heaitit geava­heames plastihka ija badjel, dasa fertejit vuos gávdnot molssa­eavttut. Dattetge sáhttet olbmot unnidit plastihkkageavaheami ja lea maid hui buorre go gávdnojit doaimmat nu go riddogádde­čorgemat maidda buohkat sáhttet searvat. Beaivválaččat buvtta­duvvojit vaikke man olu plastihkka­tonnat, ja lea áibbas čielggas ahte fertet rievdadit dili. Eat sáhte joatkit nu go leat dahkan maŋimuš 50 jagi, loahpaha ­Halsband. 

-Almmuhus-