Perleturas ja Samipathas lea ovttasbargu lágidit olggustallanmátkki Kárášjoga nuoraide. Mátkki leat plánen moatti diimmus ja dieđiheapmi bođii seamma beaivvi.
– Duorastaga riŋgii Hugo Tingvoll iđđedis ja jearai vel go min fitnodat lágida fanasmátkkiid ja meahcástallanmátkkiid, ja mii duođašteimmet ahte mii dahkat dan. De jearrá mus lea go mis vejolaš lágidit maidege nuoraid ektui Kárášjogas, das go sii leat fidnen ruhtadoarjaga Gjensidigefoanddas ollu de leažžá. Sii áiggošit láhčit geassefálaldagaid nuoraide Finnmárkkus, muitala John Nystad Samipathas.
Nystad bivddii beassat riŋget ruovttoluotta vai bállii smiehtastit mo dat lea, ja moadde diimmu maŋŋá de riŋgii Tingvollai ja muitalii ahte sis lea vejolašvuohta.
Son dadjá ahte dan maid son diehtá nuoraid áinnas háliidit vásihit, lea johkafanasvuodjin. Dan botta go lei háleštan Tingvollain, de bállii gulahallat váhnemiiguin ja jearai maid sin nuorat dáhttot oahppat go vulget dakkár mátkái. Son dadjá ahte dat mii bođii ovdan lei ahte livččii buorre oahpahit nuoraide guđe láhkai dola cahkkehit.
– Mun árvalin dan albmái ahte leat njeallje čuoggá. Oahpahit nuoraide fatnasiin vuodjit, buot mii gulaš dasa. Nubbi lea go boahtit Bálodievvái, de lea oahpahit oagguma, okta joavku bastevuokkain ja nubbi joavku dolgevuokkain ja goalmmát joavku dolastaddama, dadjá Nystad.
Goappaš sohkabeliide fálaldat
– Da lea fálaldat mii galgá sihke nieiddaid ja gánddaid várás. Sáhttá dadjat ahte dábálaččat oaggun, fanasvuodjin ja buot diet maid olmmoš ovttatmano jurddaša sohkabeliid ektui ahte diet leat gánddaid doaimmat, dadjá Nystad.
Sámipath bealis leat dadjan dan láhkai ahte nieiddaide galgá čáhkkehuvvot sadji, nieiddat maid galget beassat mielde das.
– Dat mii lea dehálaš lea ahte ii leat Samipath mii galgá válljet, dat ii leat geasa galgá dieđihuvvot. Dat galgá dieđihuvvot dan liŋkii maid Perletur lea bidjan. Sin bokte manná dieđiheapmi dán mátkái, čilge Nystad.
Jos lea stuorra beroštupmi, de lea vejolaš nuppi mátkki lágidit álggogeahčen suoidnemánu.
Perletur vuolggahan jurdaga
Perletur beaivválaš jođiheaddji Hugo Tingvoll muitala ahte dat lea sin vuolggaheapmi. Háliidedje oažžut nu olu olgunastindoaimmaid go vejolaš nuoraide dán geasi. Dalle geahččaledje smiehttat kreatiivvalaččat maid sáhttet olahit, ja de lea geavahan oktavuođaid mat sus leat iešguđetge gielddain.
– Daiguin vásáhusaiguin mat mus leat John Nystadain ovdal, de smihtten ahte sáhttá leat gelddolaš bargat juoidá Kárášjogas. Dalle mii álggiimet bargat ja ráhkadeimmet dan lágideami maid áigut čađahit boahtte vahkku, dadjá Tingvoll.
Ožžon doarjaga Gjensidigevuođđudusas
– Mii leat leamašan nu lihkolaččat ahte leat ožžot doarjaga Gjensidigevuođđududsas. Gjensidigevuođđudus vuoruha lassidoarjaga dán geasi korona dihtii go olusat bissot ruovttus go eai sáhte mátkkoštit lupmui, dadjá Tingvoll.
Son dadjá ahte dan sadjái go bidjat vuollegis oasseváldedivada, de áigot fállat fálaldagaid nuvttá.
– Muhtumii sáhttá leat váttis oažžut nuoraid mielde, nu ahte dalle smiehtaimet ahte ii galgga leat ekonomiija mii lei ágga ahte muhtun ii hálit leat mielde, dadjá Tingvoll.
Son lohká šaddat buriid beivviid mas lea fokus johkafatnasii, oaggumii ja suohtastallamii olgun.
– Lea somá oaidnit oažžut go doarvái olbmuid oassálastit. Almmuheimmet mannan duorastaga eahkeda, muhto leat gal juo boahtán dieđiheamit. Jos šaddá doarvái stuorra beroštupmi, de lágidat nuppi dakkára vahkku maŋŋá, muitala Tingvoll.
