-Almmuhus-
-Almmuhus-
OIDNON JA GULLONOlu dálkkas­geavaheapmi čihččet­luohkáhasaid gaskkas

Olu dálkkas­geavaheapmi čihččet­luohkáhasaid gaskkas

-

-

Dutkit imaštallet daid alla loguid. 

29 proseantta čihččetluohká nieiddain geavahit bávččasváidudeaddji dálkasiid juohke vahkku. Bártniid gaskkas fas lea lohku 21 proseantta.

Lea forskning.no mii čállá Ungdata Junior iskkadeami birra man OsloMet universitehtadutkit leat gávnnahan. 

– Lean hirpmahuvvan go logut leat nu badjin, lohká Frøydis Enstad, gii lea leamaš Ungdata Junior iskkadanraportta váldočálli.

Nieiddat geavahit eanemusat

Nuoraidskuvlla ja joatkkaskuvlla ohppiin fas geavahit gaskamearálaččat 19 proseantta nuorain bávččasváidudeaddji dálkasiid vahkkosaččat dahje beaivválaččat, go geahččá iskkademiid paralleallalaččat.

Go buohtastahttá loguid nieiddaid ja bártniid gaskkas, de leat nieiddat geat geavahit dálkasiid eanemusat – 28 proseantta nuoraidskuvllas ja 30 proseantta joatkkaskuvllas.

Manne?

OsloMet vuosttašamanueansa, Siv Skarstein, lea dutkan oaivebákčasa ja huša nuoraid gaskkas, ja namuha earret eará Kanada dutkamuša gos mánát ieža dálkasiid geavahišgohte 11-jahkásažžan.

– Váhnemat eai šat dieđe man dávjá dat leat dálkasiid atnán, lohká son forskning.no:i. 

Nubbi ágga man Enstad evttoha lea ahte váhnemiidda lea álkit mánáide fállat dálkasiid dan dihte go ieža geavahit daid dávjá.

Várálaš

Dálkasat sáhttet duođalaččat vaháguhttit rupmaša jus beare guhká geavaha daid.

– Dakkár dálkasiid galgá geavahit oanehis áiggi fáhkkatlaš dilis. Sáhttá vaháguhttit sihke vuoivasa ja monimuččaid jus guhkit áigge geavaha daid, lohká Skarstein.

Olusat geavahit dálkasiid oaivebákčasa vuostá, lohká son. 

– Paradoksa lea ahte sáhttá kronalaš oaivebákčasa oažžut jus geavaha beare olu bávččasváidudeaddji dálkasiid. Mii jáhkkit ahte sullii gaskal 10 ja 15 proseanttas lea dakkár oaivebávččas, dan dihte go leat geavahan beare guhká bávččasváidudeaddji dálkasiid. Badjelmeare geavaheapmi sáhttá dagahit migrena ja dahkat bákčasa vearrábun.

-Almmuhus-