Norgalaččat plánejit oastit birrasii 11-12 juovlaskeaŋkka juohkehaš dán jagi, muhto dušše bealli lohká ahte lea miella oastit juovlaskeaŋkkaid.
Norgalaččat plánejit oastit birrasii 11-12 juovlaskeaŋkka juohkehaš dán jagi, muhto dušše bealli lohká ahte lea miella oastit juovlaskeaŋkkaid.
Gaskamearálaččat lohket rávisolbmot plánen geavahit 6000 ruvnno juovlaskeaŋkkaide dán jagi, mii lea unnit go diibmá, čájeha iskkus man Ipsos MMI lea čađahan DNB ovddas.
Go jerro sis ahte áiggoše go leat skeaŋkkaid haga juovllaid, de vástidedje 43 proseantta dievdduin «juo» ja 12 proseantta «soaittán». 34 proseantta nissonolbmuin lohket «juo» ja 16 proseantta «soaittán».
– Kommersiála fámut ja kultuvrralaš árbevierut bidjet deattu olbmuide. De galgá nanus leat jus duostá mannat vuostá, muitala Framtiden i våre hender jođiheaddji Arild Hermstad NTB:i.
Skeaŋkahysteriija
Golggotmánu álggu rájes leat juovlamarsipánat ja bihpporgáhkkodáiggit rámbuvrrain.
– Ealáhus geavaha buot návccaid, ja ráhkkanahttá hirbmadit juovllaide. Dasa lassin leat bearrašis vuordámušat ja gáibideaddji geatnegasvuođat. Lea váttis muitalit ahte ii hálit nu ollu vuordámušaid ja geatnegasvuođaid, mii fas dagaha ahte dovdá bákku čađahit skeaŋkaoastimiid. Mii oaivvildit ahte lea dárbbatmeahttun nu ollu skeaŋkkaiguin, go Norgga álbmogis leat eanaš biergasat maid jo dárbbašit, muitala Hermstad.
DNB geavaheaddjeekonoma Silje Sandmæl čuoččuha ahte ollugat geavahit eanet ruđa go álggos ledje áigon.
– Skeaŋkahysteriija váldá eret fuomášumi juovllain, go galggašeimmet eanet ovttastallat lagamuččaiguin.
Áhkut ja ádját
Sii geat leat badjel 60-jahkásaččat leat sii geat eanemusat háliidivčče skeaŋkkaid haga leat juovllaid, muhto paradoksa lea ahte sii leat maid dan joavkkus geat plánejit eanemus ruđa bidjat skeaŋkkaide. Badjel 7500 ruvnno gaskamearálaččat.
– Boarrásepmosat beroštit eanemusat árbevieruin, ja muhtimat dáidet ballat ahte sii eai atte doarvái buriid skeaŋkkaid, ja oasttestit vel lassiskeaŋkkaža. Rávisolbmot vajáldahttet ahte mánát háliidit stoahkat dainna vuosttaš skeaŋkkain man rahpet, eai ge hálit čohkkát ja rabadit guba dievva skeaŋkkaid, muitala Hermstad.
Sandmæl oaivvilda ahte váhnemat berrejit vuolidit geatnegasvuođa mánáid juovlaskeaŋkkaide:
– Gaskamearálaččat geavahit váhnemat birrasii 1901 ruvnno go ostet juovlaskeaŋkka mánnái. Mii orrut doaivume ahte mánát galget «vuojadit» skeaŋkkaid siste vai juovllat šaddet buorren.
Heajos dáhpi
Ekonoma oaivvilda ahte ollugat ballet maid earát jurddašit jus sii eai oastte juovlaskeaŋkkaid.
– Šaddá heajos dáhpin go buohkat jurddašit ja doivot ahte sii illudahttet earáid, go mii baicce doapmat badjelmeare ja dovdat oastinbákku, muitala Sandmæl.
Birrasii 23,3 miljárdda ruvnno golahit juovlaskeaŋkaoastimii, jus olbmot čuvvot iežaset plánaid. Sandmæl evttoha unnideami:
– Máŋggas sáhttet ovttas oastit skeaŋkka man skeaŋkaoažžu dárbbaša dahje sávvá. Movt jus olles bearrašii skeaŋkkain attát vásáhusa. Ovdamearkka dihte luopmotuvrra, beaivetuvra dahje teáhteris finadit.
Son evttoha maid searvat mánáid ja nuoraid seastimii, sihke guhkit ja oanehit áiggis:
– Loahpalaččat leat váhnemat geat stivrejit mánáid skeaŋkaguba. Huma lagamuččaiguin ja šiehta makkár supmi heive skeaŋkaoastimis ja makkár skeaŋkkat heivejit. (©NTB)
