Suohkaniid mánáidgárddiin lea eanet jávkan go eará fidnosurggiin. 2016:s lei 12,5 proseantta jávkan, čájehit KS logut.
Suohkaniid mánáidgárddiin lea eanet jávkan go eará fidnosurggiin. 2016:s lei 12,5 proseantta jávkan, čájehit KS logut.
Logut čájehit ahte jávkan buozalmasvuođa dihte lei suohkaniidda 1,3 miljárdda ruvnno olggosgollun, dieđiha NRK.
Ollu nissonolbmot
Suohkaniid bargoaddiorganisašuvdna KS muitala ahte leat máŋga siva jávkamiidda dan suorggis. Sii čujuhit ahte leat eanet nissonolbmot geat barget dan suorggis. Nissonolbmuin lea measta 80 proseantta eambbo jávkan go dievdoolbmuin.
– Jávkama erohus sohkabeliid gaskkas lea allat, ja badjel 90 proseantta mánáidgárddi bargiin leat nissonolbmot, muitala KS Analyse ja statistikk ráđđeaddi Rune Soleng.
Doalahit bargiid
KS lohká suohkaniid bargat nu bures go sáhttet heivehit bargodili vai bargiid doalahit bargguin. 14,5 proseantta suohkanlaš bargiin lohket sis leat unnit bargonávccat, ja dat lohku stuorru. Gaskamearálaš heaitinahki maid badjána suorggis.
– Suohkanat háliidit váldorolla go barget eambbogiid doalahit bargguin, ja hehttet earáid šaddamis olggobeallái bargoeallima, dadjá KS bargoaddipolitihka erenoamášráđđeaddi Hanne Børrestuen.
Bealit mat unnidivčče jávkama
Nord universitehta professora Trude Gjernes lea dutkan movt sáhttá unnidit jávkama mánáidgárddiin.
– Buorre bargobiras, buorre jođiheapmi, muttát bargonoađđi ja buorre fágalaš searvevuohta. Mii diehtit dat lea dehálaš, dadjá son.
Son oaivvilda maid lassin leat dehálažžan ahte leat bargit geain lea nanu gelbbolašvuohta, ja stáđđálaš bargoveahka.
(©NTB)
