-Almmuhus-
OĐĐASATOlgguldas áššit giksin boazodolliide

Olgguldas áššit giksin boazodolliide

-

-

Ruđalaš bealit, heajos beaggin, boraspiret ja sisabahkkemat leat boazodolliide stuorra giksin, liikká eatnašat loktet barggus. Dán čájeha ođđa dutkan boazodolliid árgabeaivvi birra.

Dutkanprošeakta «Boazodoalu árgabeaivi» mas leat guorahallan makkár noađit sáhttet čuohcat psyhkalaččat boazodolliide, lea dál almmuhan vuosttaš bohtosiid. 

Prošeaktajođiheaddji Snefrid Møllersen muitala sii leat geahčadan bohtosiid, ja hui stuora oassi loktet boazodoalus, seammás go hui stuora oassi geat beaivválaččat giksašuvvet olgguldas gáibádusaiguin ja sosiálalaš doarjagis sin birrasis.

– Loaktinfáktor lea hui allat, seammás go gáibádusfáktorat ja váilevaš sosiálalašdoarjjafáktorat maid leat hui alladat. Boazodoallit vásihit dakkár gáibádusaid maid orro veadjemeahttun čoavdit, ja maid ahte earát olggobealde ealáhusa eai beroš dahje leat dušše negatiivva sidjiide, lohká Møllersen.

Dutkkus lea álggahuvvon Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi bokte, ja lea Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psyhkalaš dearvvašvuođas (SÁNAG:s) geas lea leamaš ovddasvástádus čađahit dutkosa.

 

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Prošeaktajođiheaddji Snefrid Møllersen lohká loaktinlogut iskosis leat hui alladat. Govven: UiT

Dearvvašvuođariskka

Boazodoalu árgabeaivi:

Dutkamis leat sádden jearahallanskoviid buot boazodolliide Norggas geat leat registrerejuvvon Boazodoallohálddahusas, oktiibuot 3508 olbmui, 549 siidaoasseeaiggádii. Buohkat leat vástidan čiegusvuođas, oktiibuot 633 olbmo (31%) vástidedje ja dain ledje 243 siidaoasseeaiggáda (46%) geat vástidedje.

46,6 proseantta dain ledje nissonat, 53,4 proseantta dievddut. Dát lea  lahka dan maid eará dutkamat čájehit, namalassii ahte boazodoalus leat 45 proseantta nissonat ja 55 proseantta dievddut, SSB logut ges čájehit ahte leat 48 proseantta nissonat ja 52 proseantta dievddut boazodoalus. Gaskamearalaš ahki vástideddjiin lea 40 jagi, 38 jagi nissoniin ja 41 jagi dievdduin. Eatnašat vástideddjiin gulle Oarje- ja Nuorta- Finnmárkui, muhto proseanttamearit čájehit ahte heivejit boazodoalloolmmošlohkui resurssarehketdoalu loguid mielde. 

Dušše 39 proseantta dain geat vástidedje lohket iežaset ollesáigge boazodoallin, 47 proseantta bealleáiggis ja 14 proseantta eai searvva goassege bargguide mat gusket njuolgut ellui.
44 proseantta ožžot váldodietnasa boazodoalus, 31 proseantta lassidietnasa, 25 proseantta ges eai dine boazodoalus maidege. 

Møllersen lohká danne ferte geahččat leago dearvvašvuođariskka go bidjá dán golbma fáktora oktii, ja leago loaktinfáktor nu nanus ja leago dat doarvái ahte noađit eai dovdo ja čuoza dearvvašvuhtii.

– Dan mii geahččat boahtte oasis raporttas movt dearvvašvuhtii váikkuhit go oktii bidjá buot.

Son lohká eará virgejoavkkuin sullasaš iskkademiin, leat ollu noađit bargoeallimis váikkuhussan olbmuid dearvvašvuhtii.

– Olmmoš lea olmmoš, vaikko makkár barggus lea, lohká son.

 

Bohtosat:

Ieš dat bargu:

82,3 proseantta lohket loaktit barggus boazodoalus.

15,9 proseantta belohahkii loktet,

1,8 proseantta eai loavtte

 

45 proseantta lohke leat friddjavuođabarggus mearridit mo galget bargat nu ahte heive lundui ja bohccuide.

63 proseantta lohket oahppat ođđa diŋggaid.

57,3 proseantta lohket alddiineaset leat doarvái máhtu ja hárjáneami čoavdit bargguideaset.

 

Gulahallan ja ovttasbargu:

Birrasiid 80 proseantta leat ovttaoaivilis dahje belohahkii ovttaoaivilis dasa ahte orohagas leat buorit ráđđádallamat ja ahte sii oalát dahje belohahkii doahttaluvvojit.

22 proseantta vásihit ahte sin eai doahttal eai ge respektere, dáid gaskkas leat veaháš eanet nissonat go dievddut.

Mađi eanet boazodoalobargguide searvá, dađi eanet vásiha ahte orohagas leat buorit ráđđádallamat.

 

84 proseantta vástidit ahte orohagas lea buorre ovttasbargu, seammás dušše 42 proseantta oaivvildit ahte orohat eanaš áigge ovttasbargá oktasaš mihtuid ja bargguid olis.

24 proseantta muitalit ahte hárve lea olles orohat ovttasráđiid bargamin.

 

Fuolaheapmi:

Eatnašat 86-89 proseantta, vásihit sin beroštumiid oalát dahje belohahkii vára váldot, ja ahte sin oassálastin árvvus atno ja ahte ožžot veahki go dárbbašit.

Seammás leat 11-14 proseantta geat eai vásit dákkár sosiála ja praktihkalaš gullevašvuođa.

 

Gáibádusat, noađit, vuorjašumit:

82 proseantta lohket alddiineaset leat

fysalaččat lossa bargguid

70 proseantta vásihit goallut barggus

60 proseantta eksponerejuvvojit gavjjaide ja gásaide

50 proseantta barget alla rieja siste

 

2003:s ledje dušše 13 proseantta norgga álbmogis geat šaddet gavjjaid, gásaid ja lievllaid siste bargat, ja 16 proseantta ges rieja siste.

 

24 proseantta šaddet hui dávjá vásihit daid fysalaš nođiid

48 proseantta ges dávjá.

79 proseantta vástidit ahte jotket bargat vaikke leat bávččagan, buohcamin dahje badjelmeare váiban.

 

Roasmmehuvvamat ja lihkuhisvuođat:

44 proseantta vástidit ahte leat máŋgii bávččagan/roasmmehuvvan boazobargguid geažil.

31 proseantta ges leat bávččagan/roasmmehuvvan reaidduid geavaheami geažil.

39 proseantta leat leamaš lihkohisvuođain dálvefievrruiguin ja 31 proseantta ges geassefievrruiguin.

Dát leat seamma bohtosat go dutkamiin suoma ja ruoŧa boazodoalu birra.

 

53 proseantta vástidit ahte leat máŋgii leamaš bárttiin/lihkohisvuođain dahje bávččagan.

Sii geat leat vuollel 55 jagi boarrásat veahá dávjjit bártidit.

 

Njuolggadusnoađit:

91 proseantta vástidit ahte njuolggadusat ja mearrádusat áibbas dahje belohahkii hehttejit sin bargat fágalaččat bures.

 

Áigemearit ja streassa:

70 proseantta vástidit ahte vásihit áigemearrepreassa.

64 proseantta dovdet iežaset veahá dahje áibbas streassa go smihttet bargguideaset birra.

Nissonat dieđihit eambbo áigepreassa go dievddut, dat geat dahket administratiiva bargguid dávjjit lohket duskkástuvvat go smihttet barggu birra.

53 proseantta lohket ahte eai hálit vuolgit ealo lusa go leat heajos dálkkit, muhto 67 proseantta lohket unohassan vuolgit čoahkkimiidda.

Siidaoasseeaiggádat ja alit oahppan olbmot duskkástuvvet veahá unnit čoahkkimiid geažil.

 

Ekonomiija:

47,2 proseantta lohket vásihan ahte ii leat leamaš ráđđi dehálaš doallobiergasiidda, ja 39 proseantta leat vásihan dan dávjá.

 

Buozalmasjávkan ja rekreakšuvdna:

39,4 proseantta eai leat goassege jávkan barggus buozalmasvuođa geažil.

34,5 proseanttas ii leat goassege leamaš luopmu.

 

Jođiheapmi:

58 proseantta lohket luohttit orohatovdaolbmui, muhto dušše 31,7 proseantta oaivvildit ahte orohatovdaolmmoš nákce čoavdit riidduid, 43,2 proseantta oaivvildit ovdaolbmo ges muhtin muddui nagodit čoavdit riidduid.

48,6 proseantta lohket ges iežaset orohagas sis lea ovttas riidu olgguldas máilmmiin, ja 39,5 proseantta ges lohket iežaset belohahkii nagodit dan.

 

66 proseantta lohket iežaset gaskaneaset šaddat ovttaoaivilis bargguid birra, 20 proseantta ges lohket dan muhtomin geavvat.

Sii geat barget olles áigge boazodoalus lohket ahte dávjjit šaddet ovttaoaivilii bargguid birra.

Measta 30 proseantta vástidit ges ahte muhtimiin orohagain lea menddo olu váldi.

 

Sosiála olggušteapmi:

24 proseantta raporterejit ahte orohagas leat bistevaš siskkáldas riiddut, 16-18 proseantta leat ieža vásihan olgguštuvvot ja 6 proseantta vuorjašuvvet álgit ovttasbargodoaimmaide.

Dasa lassin vástidit 22-29 proseantta ahte riiddut ja olggušteapmi dáhpáhuvvá muhtumin.

Olggušteapmi dás: ahte earát barget vuostá, badjelgehččet ja njálmmuštit.

 

Duhtameahttunvuohta earáid ovttasbargodábiin:

Badjel 80 proseantta raporterejit ahte orohagas leat olbmot geat eai baljo searvva bargguide ja oktasašvuhtii. Dat ii mearkkaš ahte leat 80 proseantta geat eai searvva bargguide, muhto ahte eanaš orohagain leat moattis geat eai searvva.

48 proseantta lohket orohagas leat olbmot geat láhttejit nihtástallan ládje. Sii geat raporterejit ahte leat olbmot geat áitet orohagas, raporterejit maid ahte lea dávjjit hušša ja eai loavtte nu bures.

 

Oktavuohta suohkaniidda:

Gaskkal 10 ja 18 proseantta leat vástidan ahte eanaš gielddat sin orohagas háliidit dohko boazodoalu, ahte lea buorre ovttasbargu ja ahte ožžot buori veahki ja neavvagiid go váldet gielddaiguin oktavuođa.

Birrasiid 30 proseantta lohket ahte eanaš gielddat eai hálit boazodoalu, eaige veahket ja neavvo.

87 proseantta ges raporterejit ahte leat ovttaskas gielddat mat belohahkii dahje eai veahá ge vuhtii váldde boazodoalu ja boazodolliid.

 

*/

Vásihuvvon gáttut almmolaš ásahusain:

Vuollel 3 proseantta oaivvildit ahte almmolašvuođas (stáhtas/gielddain) lea máhttu boazodoalu birra, ahte almmolašvuohta atná boazodoalu dehálažžan ja ahte boazodoallu oažžu seamma doarjaga ja gáhttema go eará ealáhusat.

74 proseantta oaivvildit boazodoalu čielgasit vealahuvvot eará ealahusaid ektui, 24 proseantta oaivvildit ges belohahkii vealahuvvot.

 

Oktavuohta boazodoallo hálddáhussii:

34-35 proseantta boazodolliin lohket báikkálaš boazodoallokantuvrrain leat buori máhtu ja bures veahkehit ja nevvot go váldet oktavuođa.

Dušše 17,5 proseantta lohket dan seamma guovddáš boazodoallohálddahusa birra.

34 proseantta eai loga luohttit boazodoallostivrii eai ge guovddáš boazodoallohálddahussii.

 

*/

Beaggin:

98 proseantta lohket iežaset unnit eanet vuorjašuvvat boazodoalu beaggima geažil medias.

95 proseantta vásihit ahte olggobeale olbmot oalát dahjet belohahkii leat negatiivat boazodolliid vuostá.

94 proseantta lohket ahte lea váttis juohkit dieđuid boazodoalo birra olggobeale olbmuide.

Dušše 4 proseantta vásihit ahte olggobeale olbmuin leat rivttes dieđut boazodoalu ja boazodolliid birra.

Logut čájehit čielgasit boazodolliid vásihit ahte olggobeale olbmuin lea boasttu ja negatiiva áddejupmi boazodoalu birra ja ahte mediaid gokčan boazodoalu birra lea lossat.

 

Vealaheapmi:

84 proseantta lohket ahte mediaid čállosat boazodoalu birra leat dagahan sidjiide dahje bearrašii váttisvuođaid dahje unohisvuođa.

68 proseantta leat iežas/bearaš vásihan ahte cielahuvvot go gullet boazodollui.

47 proseantta leat vásihan áitagiid, bilidemiid dahje veahkaválddálašvuođa olggobeale olbmuiguin.

Dutkan ii muital man duođalaš dáhpáhusat leat leamaš, muhto čájeha ahte vásihit sosiálalaččat vealahuvvot  ja ahte olggobeale olbmot leat aggresivat, leat issoras alla logut čállet rapporttas.

Ovdalis leat dutkamat čájehan ahte 35 proseantta sápmelaččain leat vásihan vealaheami, ja dušše 3,5 proseantta dážain leat vásihan dan seamma.

 

Iešguđetlágan sisabahkkemat:

Ráfáiduhtton boraspiret čuhcet eatnasiidda (87%). Dát čuohcá eanaš boazodolliide sihke psykalaččat, lassi bargun ja ekonomalaš vahágin.

Bartahuksemat, turisma, meahcástallan, bievla- ja skohtervuodjin leat sisabahkkemat mat guhtege leat čuohcan eambbo go 60 proseantta boazodolliide, lassi barggu bokte  dahje go leat massán guohtoneatnamiid.

Dat mii muđuid riikka albmogii addá rekreašuvnna ja vuoiŋŋasteami dagaha liige barggu ja psykalaš streassa boazodolliide.

El-fápmorusttegiid huksen, geainnut ja johtolat , lea guhtege dagahan ahte gaskkal 56-58 proseantta boazodolliin leat massán eatnamiid.

Boazosuoládeapmi lea dagahan ekonomalaš vahágiid ja vuorajušumi badjel beallái boazodolliin.

Badjel bealli boazodolliin leat vásihan psykalaš lossa diggeáššiid.

 

5 proseantta boazodolliin lohket ahte eai leat vásihan sisabahkkemiid mat vurjet sin dahje bearrraša boazodoalu.

40 proseantta boazodolliin ges ellet unnimusat čiežain iešguđet stressejeaddji sisabahkkensorttain.

8 proseantta boazodolliin ges eai loga vásihan sisabahkkemiid mat dagahit lassi bargguid, 43 proseantta ges ellet unnimusat 7 sorttain sisabahkkemiin mat dagahit sidjide/bearrašii lassi bargguid.

Measta buohkat, 92-95 proseantta ellet ovttain dahje eambbo sisabahkken sorttain mat dagahit hušša ja/dahje lassibarggu.

Eatnašat 70-71 proseantta, ges ellet unnimusat njeljiin iešguđet sisabahkken sorttain mat dagahit hušša ja/dahje lassi barggu.

Go ná olu čoggo negatiiva hušša ja lassi bargu, de dat čájeha ahte boraspiret ja eará sisabahkkemat dagahit vejolaš dearvvašvuođariskka eatnašiidda boazodoalus, čállet raporttas.

 

92 proseantta leat vásihat ovtta dahje máŋga sisabahkkenšlája mat guhtege leat ekonomalaččat vahágahttán iežaset dahje bearraša boazodoalu.

88 proseantta vástidit ahte vásihit ovtta dahje eambbo sisabahkkešlája mat leat dagahan ahte leat massán guohtoneatnamiid.

Ekonomalaš vahágat ja guohtoneatnamiid massin leat materialalaš noađit mat áiggi mielde sáhttet dagahit vuorjašuvvama boahtteáiggi dáfus, psykalaš preassa ja lassi bargguid kompenseren dihte vahágiid.

 

 

 

 

-Almmuhus-