Badjel 15 proseantta Norgga álbmogis leat vásihan koronaáššálaš njihtangeahččaleami. Okta juohke njealjádis lea dájuhuvvon.
NorSIS (Norsk Senter for informasjonssikring) ja Næringslivets Sikkerhetsråd (NSR) dahje ealáhusa sihkarvuođaráđđi leat čađahan iskkadeami badjel 18-jahkásaš norgalaččaid gaskkas, de vásihit dál norgalaččat olu njihtangeahččalemiid korona njoammudávdda dihtii.
– Iskkadeami bohtosat čájehit ahte máŋgačuođi duháha norgalačča leat vásihan ahte soapmásat geahččalit sin njihtat ja logiduháhat leat dájuhuvvon maŋimuš vahkuid. Buohkain lea dárbu diehtit dan birra vai sáhttá fuomášit njihtangeahččalemiid. Mii jáhkkit dánlágan njihtamiid lassánit dás ovddos guvlui, lohká NorSiS seniorneavvu Vidar Sandland preassadieđáhusas.
NorSIS lea ovttasráđiid NSR:in (ealáhusa sihkarvuođaráđiin) ráhkadan neahttasiiddu mas oahppá mo galgá buoremusat iežat suddjet njihtama vuostá ja mo bisuhit dorvvolaš digitála árgabeaivvi dál.
Siiddus gávdná maid listtu buot daid dábálamos njihtangeahččalemiin mat jorret dál ja neavvuma daid ektui.
– Listu čájeha ahte njihtamat leat eanemus e-poastta dahje SMS bokte. Dávjjimusat «phishing» bokte man ulbmil lea du persovnnalaš dieđuid oažžut. Dasa lassin leat maid olu rehketnjihtamat, ja áitagat maiguin geahččalit baldit olbmuid máksit. Dávjá geavahit skealmmat korona-dili ággan baldit olbmuid geat okto barget ruovttus, lohká Sandland.
Juohke njealját, gii lei vásihan njihtangeahččaleami, muitala das leamaš ruđalaš, digitála dahje sihkarvuođa váikkuhusa. Dat lea váikkuhan sidjiide, dállodollui dahje fitnodahkii( 12 proseantta) gos barget. Olu bargit eai leat dieđihan bargoaddái ahte leat njihtangeahččaleami vásihan. Dušše juohke njealját muitala sis lea siskkáldas vuogádat man sii čuvvot dákkár dáhpáhusain. NorSis ja NSR lohket ahte váilevaš dieđihandábit njihtangeahččalemiid ektui sáhttet dagahit stuorra váttisvuođaid fitnodagaide.
