-Almmuhus-
OĐĐASATOdne bohtet vearroruđat

Odne bohtet vearroruđat

-

-

Oktiibuot 42 200 olbmo Finnmárkkus ožžot 489,6 millijuvnna ruvnno ruovttoluotta, mii dahka gaskamearalaččat sullii 11 600 ruvnno.

Gávccis logi olbmos ožžot odne vearroruđaid kontoi.

Riikádásis ožžot 3,9 bálkábargit ja penšunisttat dieđu geassemánus ožžot go ruđa ruoktot vai šaddet go máksit vearu. 2,6 millijuvnna ožžot ruđa ruovttoluotta ja lagabui beallemillijuvnna olbmo šaddet máksit bázahusvearu.

 

Finnmárkkus 87,8 millijuvnna bázáhusvearru

Finnmárkkus šaddet 7 300 olbmo máksit bázáhusvearu.

Oktiibuot sii šaddet máksit 87,8 millijuvnna ruvnno, mii dahka gaskamearálaččat 11.700 ruvnno.

Jus bázáhusvearru lea badjel duhát ruvnno, de juhkojuvvo máksin guovtti sadjái.

 

Guokte máksináigemeari

Vuosttáš máksináigemearri lea 20.beaivvi borgemánus ja nubbi ges 24.beaivvi golggotmánus.

Rehket sáddejuvvo jogo elektrovnnalaččat dahje boasttain.

– Buoremus vuohki garvit bázáhusvearu lea dárkkistit ahte dieđut vearrogoarttas leat riekta. Sivvan manne muhtinat šaddet máksit bázáhusvearu lea go dat loahpalaš logut sisaboađus ja geasus gártai earáladje go dat mii lei vuođđun vearrogoarttas mii dus lei diibma, čilge Anne Berit Figenschau, Vearroetáhtas.

 

Dát ožžot vearrodieđuid áramusat borgemánus

Ealáhusdoallit ja sin beallálaččat, ja vel sii geat devde vearrodieđuid báhper ala ožžot vearrodieđuid áramusat 3.beaivvi borgemánus ja maŋemusta 25.beaivvi golggotmánus.

Sidjiide sáddejuvvo diehtu go sin vearrorehkenastin lea gárvvis.

Dán dieđiha Vearroetáhtta preassadieđáhusas.

-Almmuhus-