Odne ožžot eatnašat vearruruđaid ja 40 000 olbmo Finnmárkkus ožžot oktiibuot birrasiid 477 miljovnna ruvnnu vearroruhtan.
Odne ožžot eatnašat vearruruđaid ja 40 000 olbmo Finnmárkkus ožžot oktiibuot birrasiid 477 miljovnna ruvnnu vearroruhtan.
Finnmárkkus oažžu juohkehaš gaskamearálaččat 11 900 ruvnnu vearroruhtan. Dat geas šaddet reastavearu máksit, šaddet ges gaskamearálaččat birrasiid 10 500 ruvnnu.
Muosáha ássit ožžot eanemus ruovttoluotta, doppe ožžot gaskamearálaččat 14 300 ruvnnu. Deanus ges šaddet eanemus máksit ruovttoluotta stáhtii, doppe gártet gaskamearálaččat máksit 15 800 ruvnnu liigevearu.
– Odne ožžot eatnasat dain geat leat elektronalaččat deavdán iešdieđáhusa dahje diktán dan orrut rievdatkeahttá, ruovttoluotta vearroruđaid, muitala Skatt Nord bagadallanossodaga ossodathoavda Helge Aune preassadieđáhusa bokte.
Sii geat leat bábirhámis deavdán iešdieđáhusa ožžot vearroruđaid áramustá borgemánu 5. beaivvi rájes.
Goas bohtet ruđat?
Jus oaččot vearroruđaid ruovttoluotta de dat dábálaččat jovdet kontui guovtti vahkkus das rájes go oaččot dieđu, odne máksojit vuosttaš oassi. Jus gárttat ruovttoluotta máksit vearu de galget dat mákson ovdal borgemánu 20. beaivvi jus fal it galgga máksit eanet go 1000 ruvnnu. Jus reastavearru lea eanet go 1000 ruvnnu de dat juhkko guovtti oassái. Vuosttaš oassi galgá máksot ovdal borgemánu 20. beaivvi ja nubbi oassi ges ovdal čakčamánu 24. beaivvi.
Lea vejolaš váidalit
Jus oaivvildat vearu boastut rehkenastotn de lea váidalanáigi guhtta vahkku otná rájes. Sáhtát elektronalaččat váidalit skatteetaten.no/klage bokte. Váidagis fertet ákkastallat ja čilget mii leat vearrut mannan.
Gielddat
www.skatteetaten.no/kommunetall siiddus beasat geahčadit man gallis juohke gielddas ožžot dál vearroruđaid dahje gártet máksit. Doppe oainnát maid gaskamearálaš loguid ja beasat álkit maid buohtastahtti gielddaid ja guovlluid.
