-Almmuhus-
OĐĐASATOdne álgá diggeášši: Áššáskuhtton dievdu galgá leat niibbiin fallehuvvon biilla siste

Odne álgá diggeášši: Áššáskuhtton dievdu galgá leat niibbiin fallehuvvon biilla siste

-

-

Odne gieđahallagoahtá Skielleha diggegoddi ášši mas guovdageaidnolaš dievdu lea áššáskuhtton goddán goalmmátlot-jahkásaš Ruoŧa dievddu niibbiin golggotmánus.

Skielleha goddinášši:

Golggotmánu 6. beaivi: 

– Guovdageainnu dievdu loanaha lahka 40 000 ruvnno muhtun oahppásis, ja lohpida máksit ruovttoluotta vahkku mielde 45 000 ruvnno.

 

– Guovdageainnu dievdu jearrá ruoŧŧelaččain lea go sis narkotihkka vuovdit. Sii leat dalle juo álgán plánet movt galget oažžut Guovdageainnu dievddu ja su olbmá, ruđaiguin boahtit Skiellehii. Sii lohpidit vuovdit narkotihka.

 

– Nubbi Ruoŧa dievdu galgá leat čállán SMS nuppi niidii, ahte galgá geahččalit oažžut Guovdageainnu dievddu boahtit. Nieida dasa vástida ahte ii go leat buoret su fillet Ubmái boahtit, ja de galgá dievdu skuvihit dasa fáhkka sin lusa.

 

– Sii šihttet goitge deaivvadit Skiellehis.

 

Golggotmánu 8. ja 9. beaivvi:

– Guhtta olbmo deaivvadit Morö Backe torggas, Skielleha guovddáža lahka. Njeallje Ruoŧa nuora, guokte dievddu ja guokte nissona, ja Guovdageainnu dievdu ja su olmmái.

 

– Ovdalaš gaskaija sii deaivvadit go galget gávppašit 750 grámma narkotihka 38 500 ruvdnui.

 

– Ovcci minuhta maŋŋel gaskaija, de lea okta olmmoš veallut asfáltta alde bisánansajis Morö Backe torggas, čukkohallan loge geardde. Olmmoš lea 20-jahkásaš Ruoŧa dievdu, ja son jápmá maŋŋel čukkohallama geažil.

 

– Guovdageainnu dievdu ja su olmmái leaba maid čukkohallan, muhto leaba báhtaran báikkis eret. Lea dušše biila sudnos báhcán dasa.

 

– Nubbi Ruoŧa dievdu lea báhtaran ovttas Ruoŧa nieiddain báikkis eret. Nubbi Ruoŧa nieida lea báhcán čukkohallan dievddu lusa torgii.

 

– Dakka maŋŋel leat politiijat báikkis ja gávdnet johtilit Guovdageainnu dievddu ja su olbmá, ja váldet maid sudno giddagassii.

 

– Dakkaviđe maid váldet gitta báhtaran Ruoŧa dievddu ja nissona. Sudno maid váldet háldogiddagassii.

 

– Morö Backe lea torga gos birra leat viesut ja ásodagat gos olbmot orrot.

 

Dát leat dieđut maid politiijat lea čohkken.

Diggi lea Ubmis, gos golmmas leat vel áššáskuhtton geahččalan rievidit ruđa Guovdageainnu dievddus ja su olbmás.

Okta dán golbmasis lea maid áššáskuhtton seamma áššis čuggen Guovdageainnu dievddu olbmá niibbiin.

Guovdageainnu dievddu olmmái lea Ruoŧa dievdu, ja lea maid goalmmátlot-jahkásaš.

Son ii leat áššáskuhtton mainna ge, son lea dál dušše vihtan áššis.

 

Gokčan ámadaju

Galget leamašan njeallje ruoŧŧelačča, guokte dievddu ja guokte nieidda, geat galge rievidit Guovdageainnu dievddu ja su olbmá.

Dan rievideami oktavuođas čukkohalaiga Guovdageainnu dievdu ja su olmmái.

Das galgá leat buollán garra doarrun, ja okta rievideddjiin čukkohalai nu bahuid ahte jámii maŋŋel dan geažil.

 

Gávpi

Áktor Andreas Nyberg dieđuid mielde galget bealit áššis leat šiehttan gávppašit narkotihka.

Son lea čilgen Ávvirii mo goddin galgá leat dáhpáhuvvan:

Guovdageainnu dievddus galgá leamaš 38 500 ruvnno mielde, sihke Ruoŧa ja Norgga ruvnnot, mainna galggai narkotihka oastit dain nuppiin.

Narkotihkkavuovdit ledje šiehttan ieža gaskaneaset dušše rievidit dan ruđa Guovdageainnu dievddus ja su olbmás, go sii dihte sudnos lei olu ruhta badjelis.

Sii ledje ge seamma eahkeda oastán nougat (šukkoládaborus man láibbi ala sáhttá vuoidat) ja dan páhkken dego narkotihkkan, man de vigge fállat narkotihkkan.

 

Fallehuvvon

Áktor čilge viidásat ahte go Guovdageainnu dievdu ja su olmmái eaba jáhkkán ahte lea narkotihkka, ja leigga geassádeame gávppis, de skuvihii okta sis biilla lusa ja rabistii biilauvssa.

Sus lei niibi gieđas ja son čuoggugođii Guovdageainnu dievddu go son lei biillas čohkkáme stivrrana bealde.

Guovdageainnu dievdu lea de iežas viggan gáhttet gieđain, gokko son lea ge čukkohallan.

Dan botta lea nubbi dain nissoniin boahtán fas nuppe bealde biilla ja čuggen niibbiin Guovdageainnu dievddu olbmá gihtii.

 

Vikkai vuoddját báhtui

Áktor Andreas Nyberg muitala ahte Guovdageainnu dievdu lea čilgen ahte go su biilauksa rahpasii ja muhtun álggii su čuoggut niibbiin, de vikkai son vuoddját eret das.

Biillas galgá leamaš automáhtagiirakássa, ja go son lei dan bidjan bisánanceahkkái, de ii šat dárránan oažžut giiraceahki ala go muhtun su fallehii niibbiin.

Son dušše duolmmui gása. De son fertii viggagoahtit olggos biillas.

– Go Guovdageainnu dievdu beasai biillas olggos, de lei sus maid niibi gieđas, ja son galgá leat čuggen dahje nádjan dan nuppi dievdorievvára loge geardde. Rievideaddji dievdu jámii de loahpas dan geažil, muitala áktor áššis, Andreas Nyberg, Ávvirii.

 

Čiehkan niibbi

Go jápmán dievdu gahčai, de viehkaleigga nubbi dievdorievvár ja okta nissoniin eret báikkis.

Nubbi nisu bázii báikái, ja son vikkai niibbiin čuoggut Guovdageainnu dievddu ja su olbmá biilajuvllaid, vai suđđet.

Dan ii nagodan, nu ahte son de gálggai ventiilalohki ja suođahii ovtta juvlla biillas.

Ventiilalohkki gávdnui maŋŋel su bivttaslummas.

Guovdageainnu dievdu ja su olmmái maid báhtareigga báikkis eret, muhto politiijat gávdne sudno das lahkosis oalle johtilit.

– Niibi, mainna dievdu čukkohalai jámas, gávdnui maŋŋel čihkkon eatnanvuollái das lahkosis. Dan gávnnai politiijabeana njunohallamiin, muitala Nyberg.

 

– Go dat njealjis leat fallehan niibbiin Guovdageainnu dievddu ja su olbmá, ii go dat láivut ášši áššáskuhtti bealis, go son han orru viggan iežas várjalit?

– Danin mii leat ge dadjan ahte áššáskuhtto iešmielat goddán dan dievddu, molssaevttolaččat eaktodáhtus goddán. Jus lea iešmielat goddán, de sáhttá šaddat eallenahkái čohkkát, muhto jus dubmehallá eaktodáhtus goddán, de šaddá gaskal guhtta ja logi jagi giddagasas čohkkát, muitala Nyberg

 

– Jus eallinahkkái dubmehallá, man guhká lea Ruoŧas eallenagi čohkkát giddagasas?

– Vearrámus dilis sáhttá geavvat ahte šaddá duođai eallenagi čohkkát, muitala Nyberg.

 

Sihkarvuohta

Nyberg muitala ahte dán áššis lea sihkarvuohta hui guovddážis sihke guldaleddjiide ja sidjiide geaidda ášši lea guoskevaš.

Son muitala iežaset lasihan sihkarvuođadoaimmaid dikki oktavuođas.

– Diggái bohtet olbmot geat leat goabbat oaivilis, danin mis leat garraset sihkarvuođadoaimmat dikkis go dábálaš diggegottis leat, muitala son.

 

Ávvir ii lihkostuvvan oažžut oktavuođa áššáskuhtton dievddu bealušteddjiin, Jens Nystrømiin dán áššái.

 

 

-Almmuhus-