-Almmuhus-
OĐĐASATOđđa Skohter- ja ATV-searvi áigu loktet ássanmovtta ja loaktima

Ođđa Skohter- ja ATV-searvi áigu loktet ássanmovtta ja loaktima

-

-

Ikte duorastaga vuođđuduvvui ođđa searvi Kárášjohkii, «Karasjok Snøscooter og ATV-forening», mii lea oaivvilduvvon skohter ja njealjejuvllat berošteddjiide.

Álgoságas čoahkkimis lei árvvoštallat bidjat searvvi Kárášjoga Mohtorservviin oktii, muhto čoahkkin válljii vuođđudit áibbas ođđa searvvi, mii boahtteáiggis áigu ovttasbargat Mohtorservviin.

 

Unnán nissonolbmot čoahkkimis

Birrasii 20 olbmo ledje čoahkkanan vuođđudančoahkkimii ja ledje eanaš almmáiolbmot ja dušše okta nissonolmmoš. Ulbmilin searvvis lea earet eará loktet orrunmovtta ja maiddái loaktima muđui. Seammás sávvá searvi lágas ovttasbarggu gielddain. 

Go čoahkkimii eai lean boahtán eambo nissonolmot, de ii sáhttán ođđa stivra vuhtiiváldit dásseárvvu. 

Vaikko ođđa stivrras eai leat nissonolbmot, de sávvá searvi boahtteáiggis eambo nissoniid mielde ja oidnet dan hui dehálažžan.

 

Čieža miellahttu stivrras

Vuođđudančoahkkin válljii čieža miellahttu vuođđudanstivrii ja jođiheaddjin válljejuvvui Alf William Berg. Nubbinjođiheaddjinges Arvid Solbakken.

– Kárášjogas ii leat leamaš goassige ovdal skohtersearvi ja hui olbmot leat ohcalan dakkára ja čájehan dasa beroštumi. Dat geat eanemus čájehit beroštumi, leat olbmot geat leat badjel 50 jagi, muitala ođđa jođiheaddji.

 

Fállat tuvrraid

Earet eará lea searvvis jurdda fállat oaggun- ja dolastallan tuvrraid mánáide ja nuoraide, muhto maiddái boarrásiidda ja doaimmashehttejuvvon olbmuide, geat muđui eai beasa eaige guostta ieža meahccái.

– Jurdda leage lágidit skohtertuvrraid, gos lea vejolaš maiddái fállat liegga borramuša ja juhkosa, čilge Berg.

 

Ollu evttohusat

Searvi galggaige vuođđuduvvot jo diibmá dán muttos áigge, muhto maŋŋonii iešguđet sivaid geažil. Dál goittot lea searvi vuođđuduvvon ja evttohusat leat ollu, maid searvi galgá olahit ja guđe láhkai bargat viidáset.

– Vuosttaš mihttu mis lea buoridit gieldda skohterláhttuid earet eará sihkarvuođa ektui, go dat leat nu heaju, ahte olbmot eai oba duosttage vuolgit okto tuvrii meahccái. Okta mihttuin leage lágidit oktasaš skohtertuvrraid, oažžut olbmuid čoagganit ja ovttastallat, čilge Berg.

 

Lohpidan veahkehit

Searvvis ledje ollu evttohusat ja jurdagat čállon báhpárii ovdal vuođđudeami. Dál áigot sii geahččalit daid álgit ollášuhttit. Čoahkkimis bođii maiddái ovdan, ahte Porsáŋggu sullasaš searvi lea lohpidan Kárášjoga searvvi boahttet johtui.

Čuovvovaš čoahkkin dollo boahtte vahkkus, gos vuođđudanstivra galgá ráhkadit ulbmiliid ja mearrádusaid.

-Almmuhus-