-Almmuhus-
KULTUVRAOažžu Ubmejen Biejvieh gudnibálkkašumi

Oažžu Ubmejen Biejvieh gudnibálkkašumi

-

-

Dál lea golbmanuppelogát jahki go go Såhkie, Upmi sámesearvi, geige Ubmejen Biejvieh gudnibálkkašumi, dán jagi oažžu Maj-Doris Rimpi dan. Son leage áigeguovdil earret eará Sameblod filmmain.

Ubmejen Biejvieh gudnebálkkašupmi:

Såhkie Ubmejen sámieseäbri mearridii geiget gudnibálkkašumi Ubmejen Biejvieh viđajagi ávvudemiid oktavuođas 2004:s.

Vuosttaš jagi sponsii Balticgruppena Krister Olsson bálkkašumi.

 

Bálkkašupmi geigejuvvo ovtta, dahje máŋgga olbmui, organisašuvdnii dahje sámesearvái mii lea dahkan mearkkašahtti barggu sámi kultuvrra ovddas.

 

Eavttut maid atnet dehálažžan leat:

– Áŋgirit lea seailluhan ja ovdanbuktán sámi kultuvrra

– Dárkilit ja viisásit lea áimmahuššan árbevieruid, eallin- ja jurddašanvugiid, giela ja eará sámi ovdanbuktimiid.

– ahte bálkkašumi vuostáiváldi lea rahpasit juogadan iežas máhttu

– ahte bálkkašumi vuostáiváldi lea bargan ovddidit ovdalaš namuhuvvon surggiid dálá áiggis

 

Bálkkašupmái gullá dáidda dahje dáiddaduodji man muhtin sámi dáiddár dahje duojár lea dahkan. Dasalassin gullá dasa maid ruhtavuoitu stipeandahámis.

Vuoitái geigejuvvo maiddái diploma.

Bálkkašupmi geigejuvvo Ubmejen Biejvieh rahpamis sotnabeaivvi njukčamánu 5. beaivvi, diibmu 13:s, sámi kulturviesus Tráhppies Upmis.

 

– Mearkkašan olu

Dán jagi oažžu Maj-Doris Rimpi bálkkašumi, son orru Parrinjarkas, gos bargá iežas jiellatelliiguin, bohccuiguin.

– Maj-Doris lea dakkár nisu guhte eanaš áigge iežas eallimis lea leamaš ovdavázzin, seammás go lea áigeguovdil ja ovdána. Son lea mearkkašan olu iešguđet dáiddalaš surggiide, eanemus teáhteris, duoji, dáidda ja filbma surggiin. Son lea duohta inspiratevran earáide, čállet Ubmejen Biejvieh lágideaddjit preassadieđáhusasteaset.

Diibmá oaččui Harriet Nordlund dán gudnebálkkašumi.

 

Ožžon Sápmi Awards bálkkašumi maid

Rimpi dáidda čájehuvvo dál Lilla Galleriet báikkis Upmis.

Sus leat leamaš čájálmasat miehtá máilmmis, ja sus leat dáidagat máŋggat museain ja gielddain miehtá Ruoŧa.

2012:s vuittii son vuosttaš Sápmi Award bálkkašumi, dalle celkkii jury ná:

«Maj-Doris Rimpi lea sáhkke sámi višuneara, geas lea čielga jietna ja estetihkka. Son lea oahpaheaddji ja inspiratevra gii lea máŋgga duojárii boahtán ávkin. Maj-Dorisa dáiddalaš bargu ja duodji addá inspirašuvnna ja doaivaga, seammás go nanne sámi identitehta. Motiivvaid, estetihka ja teknihkalaš čehppodaga bokte oaidná Maj-Dorisa nana čanastagaid árbevieruide, seammás go lea ođđaáigásaš ja hástaleaddji dađistaga go ovddida ođđa čuolmmaid. Maj-Doris nanne sámi dáidaga ja duoji kvalitehta ja vuordámušaid mat daidda leat čatnon seammás go profilere duoji meašttirdásis».

 

Neaktá «Sameblod» filmmas

Maj-Doris lea maid doaibman designasuorggis, buvttadeaddjin iešguđet kulturdoaluin, illustratevran, manus- ja teakstačállin.

Son lei maid mielde álggaheamen vuosttaš sámi teáhterjoavkku «Dálvadis» 1971:s.

– Maj-Doris lea maid neavttár, dál lea áigeguovdil Amanda Kernell «Sameblod» filmmain, čállet lágideaddjit.

Rimpi searvá ge «Sameblod» gallačájálmassii fárrolaga Amanda Kernellain lávvardaga diibmu 19.00 Väven kulturviesus Upmis.

Son lea maid iežas čájálmasa «Nanos Bájnno – Färkraft» rahpamis lávvardaga diibmu 12.00, Lilla Galleriet visttis Upmis.

 

 

-Almmuhus-