-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Oallugiin lea garra golgo­dávda dál 

– Oallugiin lea garra golgo­dávda dál 

-

-

Guovdageainnu suohkandoavttir Ánne Lájla Westerfjell Kalstad čilge ahte oallugiin lea dál influeansa mainna sáhttá šaddat oalle buohcci. – Muhto ii dat leat váralaš dearvvaš olbmuide, dadjá son. 

Suohkandoavttir lohká dál leat golmmalágan virusa njoammume sin servodagas. Dat leat koronavirus, mii lea njiedjame olles riikkas, Rhinovirus mii lea dábálaš nuorvovirus ja vel influensavirus. Influeansa mii oallugiin dál lea, sáhttá dahkat olbmuid oalle buohccin. 

– Influeansa lea lassánan Norggas ja lea definerejuvvon njoammudávdan njukčamánu rájes. Dat lea lassánan vahkkus vahkkui ja lea boahtán dál Guovdageidnui maid. Mii leat váldán iskosiid ovddit vahkkus ja lea duođaštuvvon dáppe lea influeansa. Nu ahte lea eanas dat mii leavvá, dadjá Kalstad.

Son lasiha ahte háliida olbmuide muitalit mii lea dávddaid mii dál njoammu, go oallugat jearahit dan birra.

Influensa-boddu vearáskahttán 

Kalstad lohká ahte dáinna influeanssain sáhttá buohccát fáhkkestaga, oažžut alla febera, oaivebákčasa ja bákčasiid olles rupmašii, nugo dehkiide ja lađđasiidda. Dasa lassin sáhttá oažžut gosahaga ja čottabákčasa. 

Dábálaččat lávejit influensavirusis leat oalle garra dávdamearkkat muđui maid, muhto dál lea dilli erenoamáš go influeansa lea koronapandemiija geažil leamaš jávkosis guokte jagi. 

– Guovtti maŋemus jagis eai leat báljo leamaš influensanjoammumat Norggas, ja go olbmuin eai leat leamaš virusinfekšuvnnat, de šaddet garrasit infekšuvnnat dál. Immunsuodjalus ii leat guhkes áigái ođasmahttojuvvon olbmos, ja danne šaddet dál garrasut dávdamearkkat, muitala Kalstad. 

Sáddejuvvon buohccevissui

Influensain sáhttá buohccát vel garraseappot go koronain, ja dávdamearkkat sáhttet bistit guokte vahku. Dábáleamos lea ahte bistá gaskal čieža ja logi beaivvi. Feber sáhttá bistit vahkku.

Son lohká moaddása sin suohkanis sáddejuvvon viidáseappot buohccevissui influensadávddain, muhto deattuha ahte eanas olbmot birgejit bures dávddain. 

– Lea gal nu ahte buot virusiiguin jápmet juohke jagi olbmot, muhto sii eai leat nu máŋggas. Riskajoavkkut sáhttet leat vuorrasat badjel 65 jagi, áhpeheamit, diabetesbuhcciin ja nu ain. Jus vuorasolbmot buhcet beare garrasit, jus ovdamearkka dihte šaddá lossat vuoigŋat dahje vearáska beaivvis beaivái, de berrejit váldit oktavuođa. Muđui gal olbmot birgejit bures ja dearvvašnuvvet go vuoiŋŋastit ruovttus, borret Paracet- dahje Ibuxtableahtaid ja juhket olu čázi vai eai goikaluva, dadjá son ja lasiha ahte njoammuneastadeapmi lea maid dehálaš. Galgá bassat gieđaid ja daid oahpes eastadanrávvagiid čuovvut.

-Almmuhus-