-Almmuhus-
OĐĐASATOaivvilda Ivggu sávzzaid leat seamma erenoamážin go Champagne

Oaivvilda Ivggu sávzzaid leat seamma erenoamážin go Champagne

-

-

– Jus galgat lihkostuvvat oažžut Norgga biebmonašuvdnan mas lea dássi, de dárbbašit buriid báikkálaš biebmobuvttadeddjiid nu go din, rámidii Eanandoallo- ja biebmoministtar Olaug Bollestad go attii mearkkašumi buvttadeddjiide.

Lyngenlam lea válljejuvvon leat okta min nationála biebmodávviriin ja oaččui buori rámi go Norgga oassi rahppui dan stuora biebmo- ja mátkeealáhusmeassus Grune Woches mii lágiduvvo Duiskkas.

Bajimus dási suddjen

Leat 21 sávzaboandda mielde buvttadansearvvis man namma lea Lyngenlam SA, ja geat leat ohcan geográfalaš gullevašvuođa suddjema sin nama ovddas. Buvttadansearvi bargá nannet sávzadoalu Ivggus ja sis lea mihttu  Lyngenlam nama oažžut nanu mearkkagálvun, čállá Matmerk preassadieđáhusas.

– Dieđusge galgá Lyngenlam, okta min buoremus buktagiin, ovtta dain čábbámus báikkiin leat seamma gilvvus go Champagne ja Parma. Dál leat 30 suddjejuvvon namahusa Norggas go Lyngenlam lea mielde, ja dat dahká min buoremussan Davviriikkas. Dat mearkkaša olu Norgga biebmonašuvdnii, čilge Matmerk hálddašeaddji direktevra Nina Sundqvist preassadieđáhusas.

– Eai leat máŋga Norgga biebmo- ja jugusbuktaga mat olahit dakkár mearkagálvonama. Dat lea čavgadeamos suddjen maid sáhttá olahit verrošeami ja suoládeami vuostá. Dan sáhtát oažžut dušše jus sáhtát dokumenteret čielga oktavuođa kvalitehta, buvttadanvuogi ja geografiija ektui, joatká Sundqvist.

– Ivggu boanddat ánssášit dán, ja mun illudan oaidnit ovdáneami dás ovddos movt Lyngenlam mearkagálvvuin manná. Lea stuora mearkabeaivi sihke midjiide ja sidjiide. Bures boahtin golbmalogát nationála biebmodávvirin!, dajai Sundqvist.

Ivgogáissáid máhku

Ivggu gáissáid eanadatsuodjalanguovlu lea stuora oassi Ittunjárggas. Eana mas leat olu minerálat ovttas beaivvádagain birra jándora ja árktalaš dálkkádagain šaddada álbmás suinniid ja šattuid. Leat sierralágan guohtuneatnamat mat leat dokumenterejuvvon guohtunkártema bokte dan guovllus.

Sávzzat ja lábbát guhtot dan guovllus, vuolemus báikkiin giđđat, ja de mannet badjelii várrái go muohta suddá geassái ja jihkiide čakčii. Nu guhtot bures olles áigodaga. Dat dahká erenoamáš mágu birgui.

– Dát gal lei oba suohtas, dadjá Lyngenlam SA ovddasteaddji Runo Berglund, gii válddii vuostá mearkkašumi ja plakeahta mii lea duođaštussan ahte Lyngenlam lea Norgga nationála biebmodávviriin mielde.

Lyngenlam Runo Berglund  duođaštusain ahte leat olihan namahusa mii guoská geográfalaš suddjejumi ektui. Govven: Matmerk.
Lyngenlam Runo Berglund  duođaštusain ahte leat olihan namahusa mii guoská geográfalaš suddjejumi ektui. Govven: Matmerk.

– Mis lea sávaldat olahit Lyngenlam geavaheddjiide. Lea olu bargu Lyngenlam konseapta duohken. Máŋga jagi márkanastin ja duođaštanbargu lea konseapttas. Danne lea dehálaš midjiide, buvttadeddjiide, oažžut mearkagálvosuddjema mii Geográfalaš Suddjejuvvon namahus lea. Dál garvit earáid váldimis min mearkagálvvu, lohká Berglund.

– Mii sávzaboanddat háliidit leat dihtomielalaččat ahte sávzzat leat dat buoremus láddjejeaddjit luonddus. Mii jođihit biebmobuvttadeami erenoamáš luondduressursain Ivgogáissáin, ii ge leat ártet ahte Ivgolábbáin lea hirbmat buorre máhku, dadjá Lyngenlam SA Runo Berglund loahpas preassadieđáhusas.

Mii lea suddjejuvvon namahus?

Suddjejuvvon namahus lea almmolaš mearkaortnet mii sihkkárasta ahte Norgga biepmut suddjejuvvojit ja ožžon dan dohkkeheami maid ánssašit. Ulbmil Suddjejuvvon namahusain lea addit stuorát biebmoriggodaga ja lasihit árvoloktema movttidáhttimiin guovllulaš ja báikkálaš biebmobuvttadeapmái. Go guoddá Suddjejuvvon Namahusa mearkka, de sihkárastá geavaheaddjái luohttevaš dieđuid butaga geográfalaš gullevašvuođa, árbevieru ja sierralágan kvalitehta.

-Almmuhus-