-Almmuhus-
KULTUVRAOaččui bálkkašumi juoigama áŋgiruššama ovddas

Oaččui bálkkašumi juoigama áŋgiruššama ovddas

-

-

Mannan bearjadaga geigejuvvui Suoma oaivegávpogis Helssegis Larin Paraske 2016 bálkkašupmi sámi juoigái Inga-Maret Gaup Juusoi.

Inga-Maret Gaup Juuso muitala son lei vuostái váldime bálkkašumi Helssegis Suoma Našunálamuseas, ja sutnje lei hui illudahtti go bálkkašupmi bođii Sápmái.

– Dat lea hui stuora gudni, ja čájeha ahte lea beroštupmi sámi kultuvrii, ja lea stuora dovddasteapmi árbevirolaš juoigamii. Go juoigan áddejuvvo álbmotdáidagiin ja sátnedáidagiin, de dat lokte juoigama dási ja sajádaga servvodagas, lohká son.

 

Vuosttaš geardde sápmelažžii

Larin Paraske bálkkašupmi lea ásahuvvon kalevalaš nissoniid lihtu bokte 1994:s, ja juhkkohuvvo jahkásaččat sutnje guhte lea erenoamážit ovddidan sátnedáidaga.

Lea vuosttaš geardde go sápmelaš oažžu dán bálkkašumi. Jury ákkastallamis celkui ahte Gaup-Juuso oažžu bálkkašumi go lea áŋgiruššan árbevirolaš juoigama ovddas, ja lea duostilit ođasmahttán juoigama musihkain.

– Son lea ođasmahttimis doalahan dološ luohteárbevieru, mii sisdoallá dajahusaid, ja nu lea son váldán vuhtii sátnedáidaga, čállá jury.

 

 

– Divrras munnje

Gaup Juuso muitala sutnje lea luohti álo leamaš dehálaš ja lea mánnán juo álgán juoigat.

– Juoigan lea hui divrras munnje, ja lean mánnán mánáidgárddiagi rájes juoigan, ja maid skuvllas beassan juoigat. Go šadden rávisolmmožin, de háliidin eanet bargat juoigamiin, go dat lea oassi mus, muitala Gaup Juuso.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


Inga-Maret Gaup Juuso sátnevuorus go oaččui bálkkašumi. Govven: Tuomas Elanius

Ođđa prošeakta jođus

Son leage bargan ollu musihkain, muhto su barggus lea álo leamaš vuođđun árbevirolaš juoigan. Son álggahii diibmá Minga joavku, mas čuojaha ovttas Suoma beale musihkkariiguin.

Dál lea bargame ođđa prošeavttain «Tundra electronix», ovttas Norgga beale musihkkariiguin.

– Dat prošeakta lea veaháš eará go Minga, ja nu movt namma muitala, de lea luondu ja sámi eallin guovddážis, oktan elektronihkalaš musihkain. Das lea fokusis luohti ja dajahusat, ja mii ráhkadit maid ođđa luđiid go lea dehálaš ahte luohti čuovvu áiggi iige báze, lohká Gaup Juuso.

 

Musihkka dehálaš

«Tundra Electronix» joavkkus leat mielde earret eará Patrick Shaw Iversen, Georg Buljo ja India fidjolčuojaheaddji Harpreet Bansal.

Sii leat juo bádden musihka, ja mihttun lea doallat konsearttaid boahtte jagi.

– Iversen lea bargan ovdal ovttas Inga Juuso-rohkiin, ja lea hui oahpis ja liiko juoigamii. Mu mielas lea hui dehálaš ahte ii boađe dušše son gii juoigá oidnosii, go čuojaheaddjit ráhkadit stuora dáidaga musihkain ja nu šaddá boađus dievaslažžan, lohká Inga-Maret Gaup Juuso.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-