-Almmuhus-
MAGASIIDNAOaččui badjel 3000 jiena: Marion Anne lea jagi 2016 sápmelaš

Oaččui badjel 3000 jiena: Marion Anne lea jagi 2016 sápmelaš

-

-

Ávvira lohkkit leat jienastan Marion Anne Knutsena diimmá jagi sápmelažžan. Son oaččui 50 proseantta jienain. – Dat čájeha ahte ášši lea boktán fuomášumi ja mearkkašan olu earáide maid, lohká vuoiti.

Ávvira neahttasiiddus lea juovlamánu leamaš jienasteapmi, gos lohkkit galge jienastit gii lea jagi 2016 sápmelaš.

Min listtus ledje 15 sápmelačča, guđet buohkat leat diibmá beaggán sámis, iešguđet ákkaid dihte. 

Badjel 6000 jiena

Oktiibuot bohte 6373 jiena. Divttasvuotnalaš Marion Anne Knutsen oaččui beali dain jienain, ja nu son vuittii. 

Son ja boazodoalli Jovsset Ante Sara leigga njunnošis álggu rájes juo. Soai leigga čađat hui dássálaga, dassážii go gilvu loahpahuvvui, ja Knutsen lei čielga njunnošis.

3186 olbmo jienastedje ahte Marion Anne galggai šaddat dán jagáš sápmelaš. Jovsset Ante Sara oaččui 38 proseantta jienain. 

– Dihten ahte ledjen nammaduvvon, muhto in lean goassege jáhkkán ahte vuoittán! Lea stuora dáhpáhus, ja mun anán dan hui árvvus, lohká Knutsen Ávvirii.

VUOITU: Marion Anne Knutsen oažžu dán glássakaraffela. Diimmá vuoiti Jon Henrik Fjällgren oaččui seammalágana, muhto das lei almmáiolbmo gahpir.
Govven: Berit Marie Lise Eira

Čalmmustahttán rohcošemiid

Marion Anne Knutsen lea diibmá beaggán, go son čuvgehii rohcošemiid Divttasvuonas, mat galget dáhpáhuvvan jahkeviissaid.

Son almmuhii video facebookii mas muitalii rahpasit iežas vásáhusaid birra ja iežas eadnerohki vásáhusaid birra. Rohcošemiid birra. Ášši bekkii gitta riikkamediaide, ja olu eará rohcošan áššit bohte ovdán.

Politiijat álge ođđasit dutkat áššiid, ja leat ain bargame daiguin. 

– Lean hui giitevaš go nu oallugat leat jienastan, dat čájeha ahte ášši man lean čuvgehan, lea boktán fuomášumi ja lea mearkkašan olu earáide maid. Dat lei ge maid mun ledjen sávvan, muitala jagi 2016 sápmelaš.

Leamaš lossa jahki

Knutsen muitala ahte vássán jahki lei lossat, muhto seammás lea addán fámuid sutnje joatkit čuvgehit rohcošemiid.

Son ii lean vuordán oažžut nu olu fuomášumi dán áššis, ja ii lean ráhkkanan dasa.

Son almmuhii video, dainna sávaldagain ahte buohkat geat dárbbašedje gullat dan, besse gullat dan. Oallugat leat čállán sutnje, muitalan ahte lea leamaš veahkkin sidjiide.

– De veaháš dego vajálduhtten man lossat lea leamaš. Ii leat leamaš duššo heittot, olu buorre lea dáhpáhuvvan, ja mun válljen daid buriid diŋggaid fokuseret, lohká son.

Giitevaš go politiijat vuoruhit ášši

Aitto lea vuosttaš olmmoš áššáiduhtton Divttasvuona rohcošanáššiin, viđa veagalváldima ovddas.

– Gillájeaddjit ánssášit ahte olbmot jáhkket sidjiide. Lea mávssolaš ahte ášši ovdána. Jáhkán ahte boahtteáigi šaddá lossat. Divttasvuotna lea unna suohkanaš, ja dát ášši guoská buohkaide, muhto lea mearehis dehálaš ahte juoga dahkko, vaikko lea lossat. 

Marion Anne lea giitevaš go politiijat leat bidjan návccaid dutkagoahtit ášši. 

Eambbo Marion Anne birra: – Háliidan rabasvuođa

– Fuomášupmi čájeha ahte lea dehálaš

Marion Anne lea maid nammaduvvon dán jagaš Davvi-Norgalažžan, mii lea bálkkašupmi man Avisa Nordland ja NRK Nordland ovttasráđiid geigejit.

Son lohká fuomášupmi čájeha ahte dát lea dehálaš fáddá, muhto maiddái tabu-fáddá.

Fuomášupmi čájeha ahte olbmot háliidit eanet rabasvuođa. Ieš son čilge ahte ii daga dán dan dihte vai ieš oažžu fuomášumi, go dasa son ii nu liiko. Son bargá dán go dá lea su váibmoášši.

– Dát lea hearkkes ášši munnje, go lea mu eadnerohki dihte mun dagan dán. Son lei vásihan rohcošemiid, ja dat billistii su eallima. Son áiggui ahte dát áššit galge gullot, lohká Knutsen. Son lea ožžon olu dieđuid olbmuin, ja lea oahppan ahte dát ii dáhpáhuva duššo Divttasvuonas. 

Bargá áin viidásit

Knutsen áigu viidásit bargat oažžut rabasvuođa veagalváldima birra. Boahtte vahkku galgá son logaldallat «Landsforeningen mot seksuelle overgrep» semináras. Muđui galgá eará sajiin maid logaldallat.

DoaimmaSiebrre Julev-sábmes searvvi bokte lea son pláneme seminára veagalválddálašvuođa birra. Seminára galgá Divttasvuonas, giđa beallái, muhto lea vuos plánema duohken.

Jurdda lea ahte seminára galgá nuoraide, eastadan dihte rohcošemiid. 

– Lea šaddan váibmoáššin munnje, ja addá fámu bargat go oainnán ovdáneami. Oainnán man dehálaš rabasvuohta lea. Lea leamaš ávkin munnje, ja áiggun veahkehit earáid leahkit eambbo rahpasat dan birra, lohká Knutsen.

(Ášši joatká gova vuolábealde)

BEALI EANET GO DIIBMÁ: Dán jagi bohte beali eanet jienat go diibmá, oktiibuot 6373 jiena. Marion Anne Knutsen oaččui 50 proseantta dain, ja Jovsset Ante Sara guhte oaččui nubbin eanemus jienaid, oaččui 38 proseantta.
Šearbmagovva

Beali eambbo jienat

Diibmá vuittii Jon-Henrik Fjällgren. Oktiibuot ledje 3625 jiena boahtán, man ii lean Ávvira neahttajođiheaddji Berit Marie Lise Eira vuordán.

– Diibmá jienastedje hirpmástuhtti olu olbmot, ja mun sávan ahte min lohkkit leat dán jagi seamma áŋgirat, jus eai vel eambbo, logai Eira go gilvu álggahuvvui.

Dán jagi bohte measta beali eambbo jienat. 

-Almmuhus-