Dakota Access Pipeline Amerikas lea dagahan stuora miellačájehemiid, gos USA álgoálbmot vuosttalda oljorevrre. Stuora vuosteháhku lea dagahan ahte Norgga ruhtadeaddjit leat árvvoštallagoahtán galget go geassádit prošeavttas.
Dakota Access Pipeline Amerikas lea dagahan stuora miellačájehemiid, gos USA álgoálbmot vuosttalda oljorevrre. Stuora vuosteháhku lea dagahan ahte Norgga ruhtadeaddjit leat árvvoštallagoahtán galget go geassádit prošeavttas.
Dakota Access Pipeline lea ožžon olu fuomášumi maŋemuš áiggi.
Sioux-indiánat leat vuosttaldeame oljorevrre go dat rasttilda indiánaid áidna čáhcegáldu, ja sii ballet ahte revre galgá nuoskkidit dan.
Aftenposten dieđihii dán ášši birra álggos.
Árvvoštallat rihkkot go eavttuid
Norgga Ruhtadandepartemeantta nammaduvvon Etihkkaráđđi áigu dál árvvoštallat galgá go Oljofoanda geassádit prošeavttas.
Oljofoanda eaiggáduššá ossosiid viđa fitnodagas mat gullet oljorevreprošektii. Oktiibuot lea Oljofoanda investeren 10,3 miljárdda ruvnno dan viđa fitnodahkii.
Etihkkaráđi jođiheaddji Eli Ane Lund lohká Ávvirii ahte sii eai sáhte ovttaskas áššiid kommenteret, muhto ahte sáhttá obbalaččat muitalit sin bargovugiid birra.
– Álggos mii čoaggit dieđuid, geahččalit gávnnahit mii lea geavvan. Mii váldit oktavuođa fitnodagaiguin mat gusket áššái. Dieđuid vuođul mii árvvoštallat man jáhkehahtti lea ahte prošeakta rihkku min eavttuid, ja de addit min čilgehusa Norgga Báŋkui, lohká Lund.
Son muitala ahte Etihkkaráđđi ferte árvvoštallat buot cavgilemiid maid ožžot.
Guorahallan
Norgga Báŋku hálddaša Oljofoandda, ja mearrida galgá go Oljofoanda geassádit makkár ge prošeavttas. Oljofoanddas leat ossosat olu iešguđet fitnodagain.
Jus čájehuvvo ahte makkárge prošeakta dahje fitnodat rihkku Etihkkaráđi eavttuid, de ávžžuha Etihkkaráđđi vuovdit ossosiid dan fitnodagas. Lea fas Ruhtadandepartemeanta guhte eaiggáda Etihkkaráđi ja geat mearridit Etihkkaráđi eavttuid.
Ovdal go okta ge fitnodat sáhttá hilgojuvvot, de fertejit rihkkut Etihkkaráđi eavttuid, masa galgá oalle olu.
Fitnodat ferte juogo roavvát rihkkut olmmošvuoigatvuođaid, roavvát rihkkut olbmuid rivttiid soahpatmeahttunvuođas, dagahit roavva birasvahága, luoitit dárbbašmeahttun ja dohkketmeahttun olu birasgássaid, roavva korupšuvdna dahje eará roavva rihkkumat ehtalaš norpmain.
Sáhttet jagi ádjánit
Etihkkaráđi árvvoštallan lea áddjás bargu, ja dainna sáhttet ádjánit vaikko jagi.
Lund čilge ahte dat lea juste danne go sii nu vuđolaččat barget áššiiguin, ja vai fitnodagat, maidda áššit gullet, galget beassat čilget iežaset beali.
– Lea juste gulahallan fitnodagaiguin mii ádjána, go mii galgat álggos sáddet reivve ja moatti vahkkus sii vástidit, lohká Lund. Go ii sáhte ovttaskas áššiid kommenteret, de son ii sáhte lohkat sullii goas sii vurdet geargat ášši árvvoštallamis. Lund ii loga muitit ášši go Oljofoanda lea geassádan dákkár sullasaš ákkaid dihte.
Buorre ođas
Etihkkaráđđi lea álgán dán árvvoštallat go earret eará Sámediggi lea ávžžuhan bearráigeahččat lea go Oljofoanda čuvvon daid njuolggadusaid maid galget, birrasa ja olmmošvuoigatvuođaid ektui.
– Lea buorre ođas ahte Etihkkaráđđi dál áigu geahččat dan ášši, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Rievdadit njuolggadusaid
Sámediggi lea vel sádden reivve ruhtadanministarii Siv Jensenii mas ávžžuhit rievdadit Etihkkaráđi eavttuid.
Keskitalo lohká ahte dat oasit mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide eai leat doarvái čielgasat.
– Mii háliidit ahte galgá hui čielgasit boahtit ovdan Oljofoandda etihkkanjuolggadusain ahte eai galgga investeret doaimmaide mat rihkkot álgoálbmotvuoigatvuođaid. Reivve leat sádden duorastaga, muhto eat leat vel ožžon vástádusa. Ráđđehus sáhttá dán hui álkit buoridit, ja mii ávžžuhit sin dahkat dan. Jus ráđđehus ii beroš dan dahkamis, de mii vuordit ahte stuoradiggeáirasat čuovvolit dán ášši, lohká Aili Keskitalo.
Solidaritehta čájehit
Keskitalo lohká ahte dá lea dehálaš ášši, go dá lea dakkár ášši man miehtá máilmmi álgoálbmogat vásihit.
Son lohká ahte lea dehálaš solidaritehta čájehit eará álgoálbmogiidda.
– Min mielas lea dehálaš ahte mii eat geavat Norgga riggodagaid vai mii ieža riggut dakkár prošeavttaiguin mat rihkkot eamiálbmotvuoigatvuođaid. Standing Rock lea šaddan njuolgut symbolaáššin. Lea dieđusge maid konkrehta ášši, muhto maiddái dakkár ášši man mii eará álgoálbmogat ipmirdit, go mii maid vásihit sisabáhkkemiid iežamet árbevirolaš guovlluide. Mii vásihit man unnán fápmu mis rievtti mielde lea min iežamet luondduressursaide. Dat lea oktasaš ášši, ja dat ii guoskka dušše daid olbmuide, loahpaha Keskitalo.
DNB árvvoštallá heaittihit ruhtadeami
Maiddái norgga báŋkku, DNB lea árvvoštallame galget go geassádit prošeavttas.
DNB lea golmmain miljárdda ruvnnuin ruhtadan oljorevrre, mii máksá 30 miljárdda ruvnno.
Dál sii celket preassadieđáhusas ahte vuorjašuvvet go oidnet makkár dilli Davvi-Dakotas lea čuožžilan oljorevrre dihte.
DNB áigu dál geahččalit gávdnat čovdosiid soabatmeahttunvuhtii mii dál lea čuožžilan.
– Jus eat oaččo buriid vástádusaid ja bohtosiid, de áigu DNB árvvoštallat galgat go joatkit ruhtadeames prošeavtta, čállet sii.
Álggahit guorahallama
DNB čállá ahte sii álggahit dál objektiivvalaš ja fáktavuđolaš guorahallama movt álgoálbmogiid rievttit leat vuhtii váldon dán proseassas.
– Mii áigut ahte galgat sáhttit bealuštit min iežamet ruhtadeami. Min politihkka lea ahte galgat dušše ruhtadit dakkár prošeavttaid mat sohpet min gáibádusaide. Mis lea gulahallan iežamet kundariiguin, ja mii leat deattuhan sidjiide ahte álgoálbmogiid rivttiid vuhtii váldin lea vuođđoeaktu min báŋkkus, lohká DNB stuora ja internašunála kundariid konsearnadirektevra Harald Serck-Hanssen.
– Mii ávžžuhit maid min kundariid doallat oktavuođa álgoálbmogiin, gávdnan dihte čovdosiid soabatmeahttunvuhtii. Mii vuordit ahte sihke fitnodagat ja eiseválddit váldet ášši duođas, ja ahte sii leat veahkkin soabadeamis ja gávdnamis ođđa čovdosiid ássái, lohká Serck-Hanssen.
