Norga leamaš miellahttun Unesco máilbmeárbelávdegottis 2017 rájes. Dál maŋimuš čoahkkimis masa Norga searvá, galget árvvoštallet makkár ođđa guovllut galget UNESCO máilbmeárbelistui.
Suoidnemánu 16.-31. beivviid čoahkkinastá UNESCO máilbmeárbelistulávdegoddi digitalalaččat. Norga lea okta dain 20 riikkas mat leat leamaš miellahttun 2017 rájes gitta otnážii. Dál lea dán áigodaga lávdegottis maŋimuš čoahkkin. Oktiibuot 44 ođđa dieđihuvvon máilbmeárbbi galget gieđahallojuvvot.
– Lea hirbmat stuorra prestiša beassat UNESCO máilbmeárbelistui. Norga lea árvalan ođasmahttit ortnega nu ahte dat geat besset dán máilbmeárbelistui, duođaid devdet daid garra gáibiduvvon eavttuid. Livčče dehálaš olahus ođasmahttit njuolggadusaid ja mii sávvat dat dáhku dán čoahkkimis, lohká dálkkádat- ja birasministtar Sveinung Rotevatn preassadieđáhusas.
Máilbmeárbekonvenšuvdna lea dehálamos riikkaidgaskasaš soahpamuš sihkkarastit máilmmiviidosaččat kultur- ja luondduárbbi. Konvenšuvdna lea okta daid stuorámus birassoahpamušain mii geatnegahttá miellahttoriikkaid identifiseret, seailluhit, gaskkustit ja juohkit máilmmi áidna kultur- ja luondduárbbi boahttevaš buolvvaidde. Listtus lea 1121 kultur- ja luondduguovllu. Norggas lea gávcci guovllu listtus:
Urnes stavkirke (1979), Røros ja Circumferensen (1980-2010), Báktesárgumat Álttás (1985), Vega sullot (2004), Struves meridianbue, njealje čuoggá (2005), Oarje-Norgga vuotnaeanadaga (2005) ja Rjukan-Notodden industriijaárbi (2015) .
Lávdegottit mat dál servet maŋimuš čoahkkimis ovdal ođđa lávdegoddi sajáiduvvu lea: Australia, Bahrain, Bosnia ja Herzegovina, Brasila, Kiinná, Egypta, Etiopia, Guatemala, Ungarna, Kirgisistana, Malia, Nigeria, Norga, Omana, Ruošša, Saint Kitts ja Nevis, Saudi Arabia, Mátta Afrihká, Espánnja, Thailanda ja Uganda.
