-Almmuhus-
OĐĐASAT– Njallaávžži Romssa bealde lea buoret gávdnat ráppi go Finnmárkku bealde

– Njallaávžži Romssa bealde lea buoret gávdnat ráppi go Finnmárkku bealde

-

-

Sis lea vuot goddán geatki bohccuid. Dán háve boasttu beale Njallaávžži, namalassii Finnmárkku bealde. – Finnmárkku bealde eai vuolgge geahččat ráppiid, dan dahket Romssa bealde álot.

Cohkolaga dálveorohagas, Guovdageainnu oarjjabealde, lea vuot geatki goddán čorragačča.

Dán háve vihtta rávis bohcco, maid leat gávdnan. Go sii dieđihedje Stáhta Luonddubearráigehččui, de lei diehtu váldit reagaid mielde ja buktit ráppiid márkanbáikái Guovdageidnui.

 

Nuvttá

Nu lea leamašan juo guhkit áigge Guovdageainnus, muitalit orohatolbmot.

– Na eat mii mávssu gal oaččo go geasehit daid Guovdageidnui, dat šaddá min bealis nuvttá bargu, lohká orohatovdaolmmoš Johan Aslak Logje.

 

Áŋgireappot

Logje muitala ahte dilli lea áibbas eará ládje Romssa bealde, jus doppe gávdnet ráppiid.

– Doppe gal bohtet SNO-bargit geahččat, govvet ja ohcat duođaštusaid mii lea goddán bohccuid. Doppe isket sihke luottaid ja maid diehttelasat bátnesajiid, muitala son.

– Mii lávet ge dadjat ahte ráppiid lea buoret gávdnat Njallaávžži Romssa bealde go Guovdageainnu bealde, go doppe orrot duođaleabbon barggu váldime, lohká Logje.

 

Luottaid vuođul dohkkehii

Logje muitala man dehálaš livččii go SNO boahtá geahččat ráppiid go dieđihuvvojit.

Son muitala moadde jagi áigi dieđihan go geatki lei moadde logi goddán. Son lohká iežas ja SNO-bargi gávdnan juolggi dušše, muhto ledje áibbas čielga luottat báikkis gos geatki lei oaguhan dan bohcco.

Boazu lei vardán, ja fas ruohtastan, go de lei loahpas gottáhallan. Ii gávdnon eambbo čoarbbealli das, muhto SNO dohkkehii dan ahte lei geatki goddán.

 

Manahit duođaštusaid

– Jus mun dan ledjen šaddat geasehit Guovdageidnui, ja bidjat dan dohko rábbekontainerii, na eat mii das lean goassege oažžut maidege. Muhto go SNO bođii báikái ja duođaštii luottaid vuođul, de mii oaččuimet dan registrerejuvvot gottáhallan geatkái. Die lea váilevašvuohta Guovdageainnus, eai boađe geahččat, ja dakko bokte manahit dehálaš duođaštusaid mat midjiide livčče leamaš ávkin duođaštussan. Ieža mii gal diehtit mii lea goddán, muhto dan eai dohkket SNO bealis, lohká Logje.

 

Duppal táhpa

Cohkolaga boazodoalli Nils Ole Triumf lohká sidjiide juo juohke ládje táhpan sáhttit šaddat jus rábbi gávdno Finnmárkku bealde.

– Vuos mii leat táhpen dan bohcco, ja de álgit vel dan geasehit Guovdageidnui mii gártá midjiide gollun. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte eat oaččo dohkkehuvvot ahte lea boraspire goddán dan bohcco go SNO ii oainne obbalaččat duođaštusaid nu go luottaid, ja go doalvut ráppi eret báikkis, de manná boraspire ja goddá fas. Gal dat oba boastut lea diet, lohká son.

Triumf lei mielde viežžame Guovdageidnui daid ráppiid mánnodaga, ja de son cuvkii vel reaga geaseheami oktavuođas.

 

Ii vejolaš dárkkistit

Finnmárkku boraspireovddasvástideaddji, Magne Asheim, lohká ahte sis ii leat oba vejolaš ge buot ráppiid mannat geahččat ja danin sii ávžžuhit boazosápmelaččaid buktit márkanbáikái ráppiid maid gávdnet.

– Mii eat oba olle ge nu viidát mannat ahte buot ráppiid beassat dárkkistit doppe gos leat gottáhallan, lohká son.

 

– Boraspirevahágiid bagadallanskovis čuožžu ahte jus gávdná ráppi, de galgá dieđihit dan, ja gokčat ráppi ja unnimus lágiin lihkahallat dan.Manin de sihtabehtet buktit Guovdageidnui ráppiid?

– Movt bat dálvet gokčat máhkaš galggašii dan? Na die ii heive eambbo sávzaeaiggádiidda. Mii fertet praktihkalaččat jurddašit, vástida son.

 

Eai olit

Asheim ii loga sin olihit ráppiid dárkkistit jus ieža galggašedje viežžat daid.

 

– Manin eai oaččo máksot boazoeaiggádat go buktet ráppiid din ovddas nu go Guovdageidnui?

– Na dat gal lea dakkár maid leat dohkkehan. Ii leat goit oktage vuosttaldan dan ortnega, ja dalle dárkkistuvvojit ráppit. Mii eat sáhte olihit buot ráppiid dárkkistit doppe gos gottáhallan lea. Eat mii dušše čohka kantuvrras beaivvi, mis lea badjel oaivvi bargu, lohká son.

-Almmuhus-