-Almmuhus-
KULTUVRANils Gaup rešissereme dramáhtalaš historjjá

Nils Gaup rešissereme dramáhtalaš historjjá

-

-

Son háliida «Den siste viking» čájálmasain váikkuhit otná ođđaáigásaš ja lihkostuvvon olbmuide, vái šattašedje buoret olmmožin.

– Jakob Aasan válljii eará ládje: dakko gokko earát válljejedje oadjebasvuođa ja joavkku gullevašvuođa, dakko jorgalahtti son fatnasa. Su válljen, dáhttu ja duostilvuohta muitala olu midjiide, lohká rešissevra Nils Gaup čájálmasa váldorolla birra.

Jakob lei guolásteaddji. Dál neaktá Helge Jordal su.

 

Muitala riddoguolásteaddji muitalusa

«Den siste viking», maŋemuš vikiŋga, čájálmas lea Johan Bojers romána vuođul, mas lea seamma namma.

Dat muitala historjjá guolásteddjiid birra, geat manne meara ala viežžat biepmu iežaset bearrašiidda. Seammás romána muitala nissonolbmuid árgabeaivvi birra, geat elle diehtemeahttunvuođas.

 

– Háliidat ráhkadit buoremus teáhtervásáhusa

Čájálmas čájehuvvo Rissa suohkanis, Kystens Arv musea bálddas borgemánus.

– Dán jagi mii háliidit ráhkadit buoremus teáhtervásáhusa goassege, lohká Gaup.

Son lohpida erenoamáš klimáksa. Stuora oassi čájálmasas lea čázis, albma fatnasiiguin ja erenoamáš effeavttaiguin.

– Mu dieđu mielde eai galgga eará olgoteáhteriin albma fanasgopmaneamit ja vuodjumat, loahpaha Nils Gaup.

 

– Dramáhtalaš ja fámolaš historjá

Okta teáhterčájálmasa váldoosiin lea Trollfjordslaget dramatiseren. Dat dáhpáhuvai njukčamánu 6. beaivvi 1890:s.

Guolásteaddjit akšunerejedje fámu vuostá, mii áiggui sin doallat eret guolástanguovllus.

– Mii čájehit dán čájálmasa, go lea dramáhtalaš ja fámolaš historjá. Muhto dát muitala maid olu min áiggi birra olbmuide. Dat ahte ii dahkat maidege, lea maid juogalágan dahkku. Juste das leat vaikko man olu ovdamearkkat min historjjás, lohká Den Siste Viking vuođđudusa beaivválaš jođiheaddji Aud Rokseth.

-Almmuhus-