Riikkaidgaskasaš studia ICCS 2016 (International Civic and Citizenship Education Study) čájeha ahte norgalaš 14 jahkásaččat máhttet olu demokratiija birra, muhto erohus gaskal gánddaid ja nieiddaid lea sturron sihke dat mii guoská máhtui ja beroštupmái.
Norgga Máhtodepartemeanta dieđiha preassadieđáhusas ahte norgalaš nieiddat beroštit eambbo servodagas go gánddat.
Lea riikkaidgaskasaš studia ICCS 2016 (International Civic and Citizenship Education Study) mii lea čađahuvvon ovccát luohká nuoraidskuvlla ohppiid gaskkas. Norgalaš 14 jahkásaččat máhttet olu demokratiija birra, muhto erohus gaskal gánddaid ja nieiddaid lea sturron sihke dat mii guoská máhtui ja beroštupmái.
– Ožžon buoret oahpahusa
– Norgalaš oahppit leat ožžon buorre oahpahusa demokratiijas ja boargárvuođas, muhto mii fertet njulget daid lassánan sohkabeale erohusaid, lohká máhttoministtar Henrik Asheim preassadieđáhusa bokte.
Norgalaš oahppit leat ožžon eambbo máhttu demokratiija birra 2009:s gitta 2016 rádjái.
Go buohtastallá riikkaidgaskasaččat, de leat sii bajimus dásis mii guoská máhttu birra ja demokratiija, servodatvuogádagaid ja demokráhtalaš prinsihpaid áddejupmái.
– Mii leat ilus go norgalaš ohppiin leat nu stuorra máhttu demokratiija birra ja ahte dát lea lassánan 2009 rájes. Badjel bealli norgalaš 14-jahkásaččain leat dál bajimus máhttodásis ja dát lea mealgat buoret go riikkaidgaskasaš gaskamearálaš lohku, lohká Oahppodirektoráhta divišuvnnadirektevra Sissel Skillinghaug seamma preassadieđáhusa bokte.
Lea riikkaidgaskasaš demokratiijaguorahallan ICCS 2016 (International Civic and Citizenship Education Study) mii lea guorahallan 14-jahkásaččaid máhttu ja beroštumi demokráhtalaš ja servodatpolitihkalaš gažaldagaide. Ulbmil leamaš gávnnahit mo dát jahkejoavku dovdá, čađaha ja ráhkana demokráhtalaš boargárvuhtii dálá ja boahttevaš servodahkii. Oktiibuot oassálastet 24 riikka ICCS 2016.
