-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATNavdet oaidnán neahtebeatnaga guottetbáikkis

Navdet oaidnán neahtebeatnaga guottetbáikkis

-

-

Neahtebeana lea amas nálli man eai hálit Norggas, muhto maid galgá dahkat go oaidná neahtebeatnaga?

Per Mathis Siri lei ovttas olbmáin geaseheame fuođđariid ellui, go fuomášeigga amas ealli Spalcca orohaga guottetbáikkis, mannan bearjadaga. 

– Mun giikanasten ja jáhkken álggos dat lei beana. Lei oaidnit dego unna bolfebeatnagaš. Muhto fuobmájin dakkaviđe ahte lei neahtebeana. Dakkára in leat ovdal oaidnán, dušše govain, muitala Per Mathis Siri.

Boazodoallit eai lean dieđihan Stáhta Luonddubearráigehččui (SNO), muhto SNO lei gullan dáhpáhusa birra. Stáhta Luonddubearráigeahču seniorráđđeaddi, Pär Nilsen, muitala sis leamaš okta bargi iskame dan maid navde leat neahtebeanan, muhto cugŋo dihte eai sáhttán viidáset dutkat makkár ealli lei.

Eai háliit neahtebeatnaga Norgii

Nilsen čilge ahte neahtebeana lea amas nálli Norggas ja dan háliidit jávkadit Norgga faunas.

– Neahtebeana lea nálli mii lea boahtán Norgii nuortaguovlluin. Dat buktá sihke buozalmasvuođaid ja borrá olu lottiid mat ellet eatnama alde.

– Sáhttá go neahtebeana goddit bohccuid?

– Mis eai leat makkárge dárkkisteamit das ahte neahtebeana lea goddán bohcco. Das leat hui oanehis juolggit ja juolgevuođđu lea dušše 4-5 sentte. Dat lea veahá unnit go dábálaš rieban. Mii diehtit ahte rieban sáhttá goddit earret eará misiid, muhto mis eai leat makkárge duođaštusat ahte neahtebeana lea goddán bohcco, vástida Nilsen.

Son lasiha ahte Suomas, gos jávkadit 130 000 neahtebeatnaga juohke jagi, eaige leat duođaštan ahte neahtebeana goassege lea goddán bohccuid.

Dárkkistuvvon Kárášjogas

Birasgáhttendirektoráhta dieđuid mielde lea neahtebeatnaga vuosttaš duođaštus Norggas dahkkon 1983:s. Dalle dárkkistuvvui neahtebeana Girkonjárggas. Suomas dárkkistedje dán nálli jo 1930-logus, ja Ruoŧas fas 1940-logus. 

Stáhta Luonddubearráigeahčču lea dárkkistan neahtebeatnaga DNA bokte. Dan leat dahkan guovžagilláriin Kárášjogas sihke 2020 ja 2021 gesiid.

Ii leat báhčinbálká neahtebeatnagis

Danne go neahtebeana ii leat buresboahtin Norgii, de lea lohpi jávkadit dan. Per Mathis Siri muitala ahte lei gullan dan birra, muhto muitala sus ii lean bissu mielde go vuhtii ealli. Siri lei maid gullan ahte lea báhčinbálká jus jávkada dan.

– Mii diehtit ahte lea beaggán báhčinbálká, muhto dat ii goit boađe SNO:s. Birasgáhttendirektoráhtas ii leat makkárge eallái báhčinbálká. Jus lea báhčinbálká, de dáidá dat leat gielddas dahje báikkálaš bivdo- dahje guolástanservviin. Muhto, in leat gullan gostege Finnmárkkus ahte lea báhčinbálká neahtebeatnagis juste dál, muitala Pär Nilsen.

Son maid muitala ahte orru muitime ahte 10-15 jagi áigi lei Luonddugáhttenlihtus makkárnu báhčinbálká neahtebeatnagis, muhto dán áiggi ii leat su dieđuid mielde gostege báhčinbálká.

Maid galgá dahkat go oaidná neahtebeatnaga?

– Neahtebeatnaga lea lohpi bivdit birrajagi. Jus oaidná neahtebeatnaga, de sáhttá ieš dan jávkadit dahje dieđihit SNO:i, vástida Nilsen. 

Neahtebeana láve, nu go guovža, gohcit dálvenahkáriin giđa beallai, iige leat olus aktivitehtas dálvet. SNO oažžu olu dieđuid neahtebeatnaga birra dán muttos áiggi jagis, giđđat ja geasi guvlui. Vaikke ožžot cavgilemiid, de leat eavttut maid ferte deavdit vai galgá dárkkistuvvot dahje árvvoštallot.

– Eanaš dárkumiid maid oažžut neahtebeatnaga birra eat sáhte árvvoštallat, danne go eat oaččo govaid dahje go eat oainne ahte lea jávkaduvvon. Jus ii leat govven neahtebeatnaga dahje govva jávkaduvvon neahtebeatnagis, de lea váttis duođaštit, muitala Nilsen.

-Almmuhus-