Hammerfeastta sátnejođiheaddji lohká iežas nuvttá šaddat reŋgot boazodolliid. Porsáŋggu boazodoalli Ann Helen Guttorm Johansen dáhttu Jakobsen vuoiŋŋastit ja baicce skábman boahtit reŋgot.
Hammerfeastta sátnejođiheaddji lohká iežas nuvttá šaddat reŋgot boazodolliid. Porsáŋggu boazodoalli Ann Helen Guttorm Johansen dáhttu Jakobsen vuoiŋŋastit ja baicce skábman boahtit reŋgot.
Otná Finnmark Dagblad báberáviissas váidala Hammerfeastta sátnejođiheaddji Alf E. Jakobsen go bohccot vázzet gávpogis ja borret olbmuid liđiid.
Jakobsen gohčču boazodolliid váldit ovddasvástádusa ja guođihit bohccuideaset, go lohká iežas dolkan nuvttá guođohit badjeolbmuid ovddas.
Jakobsen muitala gieldda ožžon birrasiid 80 dieđu olbmuin geat váidalit bohccuid muosehuhttit sin, ja nuoskkidit šiljuid. Son lohká iežas olu návccaid geavahan caggat ja vuodjelit bohccuid, ja čuoččuha ahte boazodoallit eai ieža daga dáinna maidege.
– Mun in sáhte leat nuvttá guođoheaddjin agibeaivái, dadjá son áviisii.
Vuorkágovva
Dán ášši lea porsáŋgulaš Ann Helen Guttorm Johansen maid lohkan, ja son gal lea čálistan vástádusa vel Hammerfeastta sátnejođiheaddjái gos earret eará dáhttu sátnejođiheaddji baicce vuoiŋŋastit dál geaseáigge, jorgaluvvon reivve beasat lohkat veaháš vuollelis dán áššis.
– Mu čálus han lea dusse oaivvilduvvon “leaikan”. Muhto seammás duođalaš leaikan. Ovtta láhkai de lean dolkan vuos dasa ahte dáža mediat geavahit olles boazodoalu ealáhusa nama go dušše lea sáhka ovtta orohagas ja vel muhtimin dušše eaŋkilolbmuin. Ja dainna lágiin fas bullehit masá juo soađi kommenterenbáikkis, mii ii leat dusse badjeolbmuid birra muhto fáhkkestaga buot sápmelaččaid birra, čilge Guttorm Johansen.
Nuorra boazodoalli lohká iežas oaidnit ahte sápmelaččat vigget juohke láhkai čilget ja bealuštit iežaset muhto eai olat dainna gosage.
– Mun maid lean máŋgii viggan čilget ja bealuštit diekkár oktavuođain, muhto dasa lean dolkan. Danin šattai diet čálus nie. Ii leat ávki šat suhttat ja heađástuvvat go olbmot eai ádde eambbo. Ferte varra veahá humoriin geahččat dieid áššiid muhtumin.
Dá lea Ann Helen reivve jorgaluvvon hámis:
«Ráhkis Alf E. Jakobsen.
Álggos háliidan dadjat ahte ádden du ollásit. Ii leat álki leat boazobargin, dasa ferte searra. Muhtumin olmmoš sáhttá hirbmadit váibat, ja maiddái dolkat dán bargui. Boazu oainnat vázzá gos ieš dáhttu, dat ii beroš veaháš ge iežas guođoheaddjis dahje eará olbmuin. Dat njulgestaga addá jalgada dasa ahte galle diimmu leat oađđán dahje goas maŋimus leaččat boradan. Seammás go dan dahká, de dáidet das vel njálmmedievva rásit, maid soaitá vel kránnjá šilljus viežžan.
Dál dattege lea geassi, ja mii leat buohkat váiban guođoheames. Buresboahtin min searvái.
Dasa mii guoská du bargo- ja astoáigái, de lea dus áibbas riekta dál streiket ja guođđit guođohanovddasvástádusa muhtin áigái. Daga nu mo mii eará boazodoallit, ja láikoš veahá, dál go lea geassi.
Jus midjiide it báidnašuva, de geahčes beare min gildii, nammalassii Porsáŋgui. Min sátnejođiheaddji lea buorre ovdamearka, iige dara guođohit bohccuid geaseáigge. Son gal máhttá návddašit luomus. Mu mielas galggat don dahkat dan seamma.
Dál ii leat guhká dassáigo go sevdnjes skábma fas lea, ja dalle ferte guođihit eanet go goassege ovdal. Dan oktavuođas lea mus fálaldat dutnje, mii mu belljiide goittot čuodjá buorebut go Hammerfeastta bohccuid guođohit; ođđa siidaoasuseaiggádin lean mun oainnat reaŋgaozus skábmii, ja reaŋggas berre leat hárjáneapmi. Mun oainnán dus lea dat mii dárbbašuvvo. Dađi bahábut de balan gal du leat bivnnuhis reaŋgan, muhto mus lea liikká doaivva fitnet ná viššalis reaŋgga.
PS! Oaččot dieđusge bálkká barggu ovddas.
Dassážii de sávan dutnje ain buori geasi Alfa.»
Ann Helen Guttorm Johansen deattuha ahte su čálus lea leaika, dan galgá lohkat humoristtalažžan.
– Alf E. Jakobsen ášši lea dušše okta olu ovdamearkkain diekkár áššiide gos boazodoallu fallehuvvo. In provoseraluva ge šat, go lea álo dat seamma. Iige leat ávki provoseraluvvot, go dakkárat mat juo leat mearridan ahte sii eai hálit áddet eambbo, dat eai gal rievdat oainnuid vaikko vel badjeolmmoš dahje sápmelaš viggá čilget ja bealuštit. Dađi eambbo eai leat mus oaivilat juste dien Hammerfeastta problematihkkii dán vuorus, čilge Guttorm Johansen.
– Jáhkát go Alf E. Jakobsena ovddidit dákkáriid danin go lea válgajahki?
– Juo, ovtta láhkai mun jáhkán dan, go politihkkár gal máhttá rivttes áiggis ovddidit diekkár áššiid, ja diehtá mas albmot berošta. Seammás lea veahá váttis jáhkkit ahte gáhkirat ja lieđit leat Alf E. Jakobsena váibmoáššit válggaid ja ođđa áigodaga oktavuođas.
Ávvir ii leat fáhten Alf E. Jakobsena ságaide dán áššái.
