-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATNá dinejit sámi valáštallit

Ná dinejit sámi valáštallit

-

-

Håvard Klemetsen ii loga iežas dietnasa deháleamosin valáštallan moktii. Geahča mo son ja eará sámi valáštallit dinejedje diibmá.

Vaikko lotnolasvaláštallis Håvard Klemetsen dán jagáš dienaslogut eai leatge nu buorit ja leige diimmá listtuid mielde okta buoremus diinen sámi valáštalliin 2014:s ja sus lei stuorámus opmodat, de ii loga son dietnasa deháleamosin movttiidahttit valáštallat.

(Ášši joatká vuolábealde)

Heajos bohtosat

Klemetsen lohká dán jagáš listtut čájehit ahte valáštallanbohtosiid ektui ii lean sus nu buorre jahki diibmá ja lea maiddái geavahan olles iežas diimmá opmodaga, mii lei lagabui 3.000.000 ruvnnu.

– Mii eallit bohtosiid mielde ja heajut jagiin ferte olmmoš leat čeahpi seastit. Muhto munnje persovnnalaččat ii leat ruhta leamaš dat mii movttiidahttá valáštallat ja čuovvut iežan nieguid, lohká son.

Son lohká opmodaga maiddái geavahan maŋimuš jagi iežas bearrašii ja stohpohuksemii, mii leamaš dehálaš sutnje.

 

Dehálaš čuovvut nieguid

Håvard Klemetsen lohkáge dehálažžan čuovvut iežas nieguid ja vásihit buriid vásáhusaid.

– Jus dus lea stuorra niehku olahit juoga stuorra, de ferte leat dat movttiidahttá, iige ruhta. Mun in dáidde goassige riggut dainna ámmáhiin, muhto beasan vásihit nu issoras ollu fiinna vásáhusaid, mat leat seamma árvvus go ruhta munnje, deattuha son ja lasiha vel; – Dieđusge lea nu maid ahte bohtosiid mielde boahtá maiddái bálkásupmi, mii sáhttá leat oassin movttiidahttit, muhto dušše smávva oasi.

 

Buorit ovttasbargoguoimmit

Muhto nugo buot earáge olbmot, de ferte son maiddái máksit rehkegiid ja loanaid. Dalle lohká son fertet dinet dan mađe ahte birge.

– Mus leat leamaš buorit ovttasbargoguoimmit ja sponsorat, mii lea dagahan ahte beassan valáštallat ja ollašuhttit máŋga iežan niegu. Ja dat lea juoga mii lea dehálaš ja dasa lassin ferte dus gal garra dáhttu jus háliidat juoga olahit ja jus háliidat valáštallat dan jurdaga hága ahte it soaitte goassige šaddat máilmmi buoremus, dovddasta son.

 

Nieguid hága lei heaitit

Son lohkáge ahte lea válljen vuoruhit valáštallama garrasit dan sivas go leat ain máŋga niegu maid ii leat vel beassan ollašuhttit.

– Jus mus eai livčče eambo niegut, de ledjen heaitit valáštallamis, loahpaha son.

Norgga riikkajoavkku hárjeheaddji Per Mathias Høgmo lea dinen eanemus diibmá ja lea iežas jahkedietnasis, mii lei 3.756.326 ruvnnu, máksán 1.764.369 ruvnnu. Sus ii leat evrege opmodat.
Stuorámus opmodat lea spábbačiekčis Morten Gamst Pedersenis ja lea seastán 7.357.131 ruvnnu ja dinen 803.840 ruvnnu diibmá, mas mávssii vearu 478.378 ruvnnu.
Goalmmádin eanemus dinen lea čuoigi Finn Hågen Krogh, geas maiddái lea nubbin stuorámus opmodat 1.600.560 ruvnnu ja diinii 436.430 ruvnnu diibmá.

 

 

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-