– Mun dovddan beaivvá­laččat morraša go šattan dákká­riid čađa mannat

Author

Categories

Share

Go buozalmasvuohta šaddá oassin olbmo eallimis, de badjánit olu dovddut ja jurdagat. Sara Kristine Vuolab eallá lossamielain, baluin ja ávnnasmolsundávddain. Son lea maid rahčan givssideami ja borranváttuid geažil. Son muitala ahte lea ráhkkanahttán iežas geavahit guhkes áiggi dearvvasmuvvat.

Kárášjohkalaš Sara Kristine Vuolab (26) váccii nuoraidskuvlla go dovdagođii ahte buot ii leat nu go galggašii. 

– Mun ledjen hui váibbas ja veallájin beare suffás maŋŋel skuvlla. Mun in šat veadján maidege, in ge mun šat doaibman albmaláhkai. Mun fitnen doaktára luhtte ja doppe muitaledje ahte mus lea ávnnasmolsundávda. Mun jurddašin ahte dat lea boares áhkuid dávda, muhto seammás lei hui buorre čielggadit ja gávnnahit manin buot lei nu lossat, lohká Sara Kristine. 

Sus ledje maiddái eará dávdamearkkat mat leat dábálaččat go fáhtehallá ávnnasmolsundávdii. 

– Mun ledjen losson ja mus lei garra ballu. Mus badjánii maid lossa moraš dávdda ektui ja dat ii leat vel luoitán. Mus oainnat eai leat veajut doaibmat albmaláhkai ja mun ealán ain baluin ja lossamielain. 

VUOIŊŊASTIT: Sara Kristine Vuolab ii veadján šat maidege maŋŋel skuvlla ja šattai eanaš veallát maŋŋelgaskabeivviid. Son manai doaktára lusa ja doppe muitaluvvui ahte sus lea ávnnasmolsundávda. Son váccii dalle nuoraidskuvlla. Priváhta govva
VUOIŊŊASTIT: Sara Kristine Vuolab ii veadján šat maidege maŋŋel skuvlla ja šattai eanaš veallát maŋŋelgaskabeivviid. Son manai doaktára lusa ja doppe muitaluvvui ahte sus lea ávnnasmolsundávda. Son váccii dalle nuoraidskuvlla. Priváhta govva

Givssideapmi

Go buozalmasvuohta deaddá, de badjánit olu dovddut ja jurdagat. Sara Kristine lea olu smiehttan manin son ferte eallit psyhkalaš váttuiguin. Vaikke lossamiella lea oassi ávnnasmolsundávdda dávdamearkkain, de jáhkká Sara Kristine ahte givssideapmi maid lea váikkuhan su psyhkalaš dearvvašvuhtii. 

– Mus leat olu teoriijat manin áššit leat nu go leat, ja mun jáhkán ahte váivves dovddut ja jurdagat leat čuvvon mánáidskuvlla rájes. Dalle olgguštedje mu, eai ge mus lean nu olu skihpárat. Mun in lean oadjebas skuvllas, muitala son. 

Sara Kristine givssiduvvui skuvllas, eará mánát gohčodedje su buoidin eai ge sii háliidan suinna stoahkat. Dan birra lei váttis muitalit ruovttus. 

– Mun jáhkán ahte muitalin belohahkii mo mus lei go mis ledje čoahkkimat skuvllas gos lei hállamuš ahte mus eai lean skihpárat ja ahte ledjen hui olu okto. Mun in jáhke ahte goassege hálaimet ahte givssiduvvojin. Mun smihtten ahte eadni, áhčči ja oahpaheaddjit dihte mii munnje geavvá, muhto eai sii oaidnán dan, dadjá son jaskadit. 

GIVSSIDUIVVUI: Sara Kristine givssiduvvui skuvllas. Earát mánát olgguštedje su ja gohčodedje su buoidin. Das leamaš stuora váikkuhusat su psyhkalaš dearvvašvuhtii. Govva lea váldon 1. luohkás. Priváhta govva
GIVSSIDUIVVUI: Sara Kristine givssiduvvui skuvllas. Earát mánát olgguštedje su ja gohčodedje su buoidin. Das leamaš stuora váikkuhusat su psyhkalaš dearvvašvuhtii. Govva lea váldon 1. luohkás. Priváhta govva

Heahpanii

Sara Kristinii lea lossat hállat givssideami birra go váivves mánnávuođa muittut čuhcet su dovdduide. Easka ollesolmmožin lea muitalan man garrasit olggušteapmi ja givssideapmi čuozai sutnje. 

– Mun in várra muitalan mánnán dan birra go guhká heahpanadden givssideami geažil. Munnje livččii maid menddo lossat ja heahpat muitalit maid eará mánát dadje munnje, in mun háliidan eadnái muitalit ahte gohčodedje mu buoidin. Ii leat nu guhkes áigi go heiten heahpaneames. Dál gal duosttan muitalit iežan vásáhusaid birra, muhto dovddan ahte lean hui rašši go hálan givssideami birra. Dál maid golggiidit gatnjalat, dadjá son ja bivdá oanehis bottu. 

Sara Kristine lea searvan Ávvira Sáhkapoddii ja das son juohká ge iežas eallinvásáhusaid dearvvašvuođa ja givssideami birra. Son muitala ahte sus šattai buoret dilli go joavddai joatkkaskuvlla rádjái. 

«Mun in várra muitalan mánnán dan birra go guhká heahpanadden givssideami geažil. Munnje livččii maid menddo lossat ja heahpat muitalit maid eará mánát dadje munnje…»


– Lei stuora erohus go álgen joatkkaskuvlii. Doppe mus ledje skihpárat geat válde mu vuostá, ja go dihten gean báldii čohkkedan iđđes, de dat attii munnje muhtinlágan oadjebasvuođa. 

HEAHPANII: Sara Kristines lea hirbmat lagas oktavuohta eadnái, muhto dadjá ahte lei váttis muitalit ahte givssiduvvo. Son jáhkii ahte váhnemat ja oahpaheaddji áddejedje mii skuvllas geavvá. Priváhta govva
HEAHPANII: Sara Kristines lea hirbmat lagas oktavuohta eadnái, muhto dadjá ahte lei váttis muitalit ahte givssiduvvo. Son jáhkii ahte váhnemat ja oahpaheaddji áddejedje mii skuvllas geavvá. Priváhta govva

Borranváttut

Go Sara Kristine geargá joatkkaskuvllas, de fárre Romsii gazzat bátnedivššároahpu. Son bidjá olu návccaid skuvlabargguide ja olaha buriid bohtosiid. Vaikke eallin orru beanta čuovgat, de ii leat Sara Kristines buorre dilli. Mánáidskuvlla bahča muittut leat fas vuorjagoahtán. 

– Mun jáhkken ahte ledjen beassan dain eret go álgen joatkkaskuvlii ja ožžon skihpáriid, muhto go fárrejin Romsii, de dovden ahte dat ledje darvánan mu sisa. Bávččas ja váivi lei joavdan vel siskeliidda, kánske vel siskeliidda go ieš gádden, muitala son. 

Sara Kristine ohcagođii vugiid mo birgešii go lossamiella deaddá, muhto dat doalvu su ođđa hástalusaid sisa. Borranváttut šaddet oassin su árgabeaivvis. 

– Mun ledjen ožžon skeaŋkan muhtin girjji mas čilgejit mo galgá lohkat kaloriijaid. Mun ohppen dan hui jođánit  ja fuomášin mo lea vejolaš jođánit ruoidnat. Girjjis ledje ráját ja das muitaluvvui maid ii galgga geahččalit, muhto mun in goassege nagodan doallat rehketdoalu girjji mielde. Mun unnidin kaloriijaid juohke beaivvi ja darvánin dasa. Mun hárjánin borrat uhcán, čilge son. 

BORRANVÁTTUT: Sara Kristine dáhtui ruoidnat maŋŋel go mánnán lei gullan ahte lea buoidi, mii dagahii ahte oaččui borranváttuid. Priváhta govva
BORRANVÁTTUT: Sara Kristine dáhtui ruoidnat maŋŋel go mánnán lei gullan ahte lea buoidi, mii dagahii ahte oaččui borranváttuid. Priváhta govva

«Bávččas ja váivi lei joavdan vel siskeliidda, kánske vel siskeliidda go ieš gádden…»


Rievdadit iežas

Sara Kristinii šattai girji hirbmat dehálažžan go galggai sotket dovdduid mat ledje badjánan. 

– Mun dovden ahte in leat doarvái buorre ja juoga mu siste dajai ahte ferten rievdadit iežan. Mun han ledjen mánnán gullan ahte mus lea juoga boastut, ja dien dáfus jáhkán ahte borranváttuid maid sáhttá muhtin muddui čatnat mánáidskuvlla vásáhusaide,  lohká Sara Kristine ja joatká. 

– Mun jáhkán ahte borranváttut čuožžiledje justa dien áigge go olu galggai rievdat mu eallimis dalle. Mun vázzen maŋimuš jagi bátnedivššároahpus, galgen fárret ja ohcagoahtit barggu. Ledjen barggahan iežan hui garrasit ja liikká in lean duhtavaš. Dovden ahte ledjen válljen boasttu oahpu. Danin jáhkán ahte tállat, kaloriijat ja lossodat šadde juoidá maid ieš nákcejin hálddašit, mun ledjen ožžon juoidá gieđaid gaskii man badjel ieš mearridin. 

OAHPPU: Sara Kristine Vuolab lea oahppan bátnedivššár. Son geavahii hirbmat olu návccaid skuvlabargguide, muhto son ii lean duhtavaš ja dasa lassin dovddai ahte lea válljen boasttu oahpu. Priváhta govva
OAHPPU: Sara Kristine Vuolab lea oahppan bátnedivššár. Son geavahii hirbmat olu návccaid skuvlabargguide, muhto son ii lean duhtavaš ja dasa lassin dovddai ahte lea válljen boasttu oahpu. Priváhta govva

Muhtimin ii háliidivččii borrat 

Go Sara Kristine vuolgá beassášlupmui Kárášjohkii, de oaidná su eadni dakkaviđe ahte juoidá lea boastut. 

– Eadni dajai ahte ledje áibbasin rievdan, mun ledjen visot nohkan ja ledjen nu šoavkat. Mus lei olu panihkka ja čirrojin hui jođánit. Eadni logai ahte ferten fitnat doaktára luhtte. Go doaktárii muitalin mo mus lea, de rávvii mu jorragoahtit psyhkologa luhtte ja dien láhkai ožžon veahki. Mu dikšugohte jo daid beassážiid ja ožžon viidáset veahki go in šat mannan nu dávjá Romsii. Mun han ledjen čállimin bachelorbarggu ja dalle sáhtten bargat eanaš ruovttus ja leat bearraša luhtte. 

Sara Kristine muitala ahte borranváttut eai šat vuorjja seammaláhkai go ovdal. 

– Mun jáhkán ahte lean hui čeahppi ja ahte boran dábálaččat, muhto dá lea juoidá mainna ferten bargat juohke beaivvi. Das in beasa eret ja ferten geahččalit doallat balánsa. In dárbbaš lihkus šat lohkat buot kaloriijaid, muhto dat bohtet beaivvit goas dovddan ahte lean menddo olu borran ja ahte maŋit beaivvi in oba galggašii ge borrat. Die leat dakkár dovddut mat badjánit rupmašis áigodagaid go in dovdda iežan doarvái fiinnisin ja buorren. Dalle láve maid hui váttis searvat servodateallimii ja láven dalle maid váivašuvvat jus ferten fitnat buvddas, čilge son.  

BORRAN: Vaikke Sara Kristine borrá dábálaččat, de muitala ahte ferte juohke beaivvi bargat borranváttuid vuostá. Son dadjá ahte muhtin beivviid ii háliidivčče borrat danin go beaivvi ovdal lea borran nu olu. Priváhta govva
BORRAN: Vaikke Sara Kristine borrá dábálaččat, de muitala ahte ferte juohke beaivvi bargat borranváttuid vuostá. Son dadjá ahte muhtin beivviid ii háliidivčče borrat danin go beaivvi ovdal lea borran nu olu. Priváhta govva

Dárbu gurret iežas

Sara Kristine Vuolab dovdá iežas stáđisin dál, muhto dadjá ahte muhtin áigodagaid lea áibbas dárbbašlaš oažžut profešunealla veahki. 

– Mu buozalmasvuohta lea oalle máŋggadáfot, mus han lea lossamiella, ballu, borranváttut ja mus váilot veajut. Danin lean iežan ráhkkanahttán dasa ahte dát ii boađe luovvanit vel áibbas. Ovddas guvlui lea dehálaš doalahit iežan stáđisin. Dalle lea dehálaš ahte mus lea muhtin sadji gos beasan gurret iežan jurdagiid ja dovdduid ja ahte doppe lea muhtin gii mu doarju ja suodjala. In mun vuordde ahte psykologat ja psykiaterat galget mu dál dearvvasmuhttit, lohká son. 

Son muitala ahte muhtin áigodagaid maid birge veahki haga. 

– Mun sáhtán maid divššus váldit guhkit áigge bottu ja dalle geahččalan ieš birget. Nu ahte mus leat áigodagat goas dovddan ahte dárbbašan bottu dahje eanet veahki. 

MOKTA: Sara Kristine (gasku) muitala ahte sus leat buorit áigodagat goas ii dárbbaš psykologas veahki. Dá ávvuda riegádanbeaivvis iežas oappáiguin Iseliniin (olgeš bealde) ja Helenain (olgeš bealde). Priváhta govva
MOKTA: Sara Kristine (gasku) muitala ahte sus leat buorit áigodagat goas ii dárbbaš psykologas veahki. Dá ávvuda riegádanbeaivvis iežas oappáiguin Iseliniin (olgeš bealde) ja Helenain (olgeš bealde). Priváhta govva

Ii livččii birgen bearraša haga

Vaikke psyhkalaš dearvvašvuođaveahkki leamaš dehálaš Sara Kristinii, de leamaš bearraša doarjja čilgetmeahttun. 

– Mun in jáhke ahte livččen leamaš dás sin doarjaga haga. Bearaš lea duođai čájehan beroštumi, sii oidnet ja gullet mu ja váldet mus vára. Sii heivehit beivviid mu mielde ja dat leamaš munnje hui dehálaš, lohká son. 

LAGAS OKTAVUOHTA: Sara Kristines lea lagas oktavuohta iežas oappáide ja villjii. Priváhta govva
LAGAS OKTAVUOHTA: Sara Kristines lea lagas oktavuohta iežas oappáide ja villjii. Priváhta govva

Sara Kristine lea bajásšaddan lahka Suoma rájá olggobealde Kárášjoga. Eatni ja áhči lassin lea sus stuoraoabbá, stuoraviellja ja uhcaoabbá. 

– Mun jáhkán ahte sidjiide leamaš maid hui váivi ja lossat go buozan, muhto mun jáhkán doppe lea nu olu ráhkisvuohta ahte sii maid smihttet ahte eai livččii birget mu haga. Lean máŋgii jurddašan ahte válddán olu saji ja ahte eadni ja áhčči šaddaba mu nu olu veahkehit ahte oappát ja viellja eai oaččo seamma stuora fuomášumi go mun. Lean hállan singuin dan birra ja go mis lea nu lagas oktavuohta, de dáidet muitalit jus vásihit dan. 

BEARAŠ: Sara Kristine muitala ahte bearraša doarjja leamaš áibbas dehálaš ja ahte sin haga ii livččii birgen. Dát govva lea váldon go Sárá oaččui Tabu-bálkkašumi ja das oaidnit Sárá etniin, áhčiin, vieljain, oappáiguin, áhkuin ja ádjáin. Govven: Per Christian Biti
BEARAŠ: Sara Kristine muitala ahte bearraša doarjja leamaš áibbas dehálaš ja ahte sin haga ii livččii birgen. Dát govva lea váldon go Sárá oaččui Tabu-bálkkašumi ja das oaidnit Sárá etniin, áhčiin, vieljain, oappáiguin, áhkuin ja ádjáin. Govven: Per Christian Biti

Olu energiija

Go bearaš vásiha hástalusaid, de jáhkká Sara Kristine ahte báttit šaddet vel nannoseabbon. Son dadjá ahte uhcaoabbá leamaš erenomáš doarjjan sutnje. Sudno gaskkas lea guhtta jagi earru. 

– Mu uhcaoabbá lea šaddan váldit mu fárrui iešguđetge sajiide ja son dat lea šaddan mus váldit vara. Láven muhtumin jurddašallat ahte lei galgat nuppi láhkai go lean boarráset, muhto mun lean hearki ja ferten beassat leat dat gii lean. Dakkár diŋggaid jáhkán čatnat min vel eanet oktii ja midjiide lea buohkaide hui dehálaš váldit vára nubbi nuppis, dadjá Sara Kristine, geas duođai badjána mokta go hállá bearraša birra. 

– Mun oaččun nu olu energiija sis. Mun finan ruovttus eatni, áhčči ja uhcaoappá luhtte juohke beaivvi ja mis lea álo nu somá. Mis lea olu reaškkas ja humora ja dat lea hui dehálaš dákkár dilis. Nu ahte mu mielas lea mis hui buorre oktavuohta. 

DORVU: Uhcaoabbá Helena (gurut bealde) lea Sara Kristine (olgeš bealde) dorvu ja suinna ovttastallá olu. Priváhtagovva
DORVU: Uhcaoabbá Helena (gurut bealde) lea Sara Kristine (olgeš bealde) dorvu ja suinna ovttastallá olu. Priváhtagovva

Dorvvastii čállimii

Sara Kristine lea álo hállan rahpasit iežas psyhkalaš váttuid birra bearrašiin, muhto go ásai Romssas, de doarvvastii čállimii. Boađusin das šattai diktagirji «Gárži», mii ilmmai 2019:s. 

– Mun lean čállán dan rájes go ledjen mánná ja dan bokte sirren iežan jurdagiid ja dovdduid. Čállin leamaš erenomáš dehálaš dalle go lean dovdan iežan okto. Go orron Romssas, de lei bearaš guhkkin eret ii ge mus lean de geainna juogadin iežan morraša. Ii leat seamma riŋget ruoktot ja telefovnna bokte hállat váivviid birra, nu ahte «Gárži» girjji rievtti mielde čállui Romssas. 

Maŋŋel go Sara Kristine máhcai ruovttubáikái, de ii leat dovdan seamma dárbbu čállit. Muhto son čađahii Sámi girječálliid searvvi ja Sámedikki čállinoahpu Kárášjogas. Dan maŋŋel dat ilmmai su girji. 

– Mus lei leamaš oktavuohta Čállidlágádusa doaimmaheddjiin Liv Tone Boinein, son lávii háliidit lohkat mu divttaid ja ávžžuhii mu álgit čállinkursii. Doppe šattaimet lohkat iežamet čállosiid jitnosit, hállat daid birra ja váldit vuostá árvvoštallamiid. Mun jáhkán ahte dat hárjehallan dat dagahii ahte dusten almmuhit iežan čállosiid. Doppe han jo ledje eará olbmot lohkan mu jurdagiid ja dovdduid birra. Dien kurssa haga ii livččii várra girji šaddat, lohká son. 

GIRJI: Sara Kristine Vuolab lea almmuhan diktagirjji «Gárži» ja son muitala ahte Čálliidlágádusa doaimmaheaddji Liv Tone Boine leamaš sutnje dehálaš dán áigodagas. Son dat movttiidahtii Sárá čađahit čállinoahpu ja almmuhit iežas čállosiid. Priváhtagovva
GIRJI: Sara Kristine Vuolab lea almmuhan diktagirjji «Gárži» ja son muitala ahte Čálliidlágádusa doaimmaheaddji Liv Tone Boine leamaš sutnje dehálaš dán áigodagas. Son dat movttiidahtii Sárá čađahit čállinoahpu ja almmuhit iežas čállosiid. Priváhtagovva

Veahkkin earáide

Go Sara Kristine almmuhii girjji, de muitalii maiddái olles máilbmái iežas eallima hástalusaid birra. 

– Mun lean hárjánan hállat iežan dovdduid birra ruovttus, nu ahte ii lean nu váttis muitalit almmolašvuhtii ahte mus ii leat nu buorre dilli. Álggos lei kánske veahá issoras, muhto go olbmot dihtet mo mus lea, de dovddan eanet oadjebasvuođa. 

Sara Kristine válljii rabasvuođa vuosttažettiin iežas dihte. Sutnje dat galggai šaddat álkit eallit psyhkalaš váttuiguin, muhto čájehuvvui ahte dat šattai maiddái ávkin earáide geat leat seamma dilis go son. 

«…muhto go olbmot dihtet mo mus lea, de dovddan eanet oadjebasvuođa»


– Mun lean ožžon olu rámi maŋŋel go muitalin iežan dili birra. Sihke amas ja lagas olbmot leat čájehan ráhkisvuođa ja sii leat dadjan ahte lean roahkkat go duosttan muitalit mo mus lea. Olusat leat maid dadjan ahte leat gávdnan veahki das. Ii leat guhkes áigi go muhtin nieida válddii muinna oktavuođa ja giittii go lean almmuhan girjji. Son logai mu inspirašuvdnan ja dat gal lea hui erenomáš gullat. 

VEAHKKIN: Sara Kristine Vuolab liiko govvet ja govvadáidaga bokte čájehit makkár dilis son eallá. Dáid juohká Instagramas ja muitala ahte olbmot seamma dilis dadjet dán ávkkálažžan sidjiide. Priváhtagovva
VEAHKKIN: Sara Kristine Vuolab liiko govvet ja govvadáidaga bokte čájehit makkár dilis son eallá. Dáid juohká Instagramas ja muitala ahte olbmot seamma dilis dadjet dán ávkkálažžan sidjiide. Priváhtagovva

Tabu-bálkkašupmi

Sara Kristine lea ovdavázzi ja su rabasvuohta lea ožžon olu fuomášumi. 2020:s geigii Psyhkalaš ráđđi sutnje Tabu-bálkkašumi. 

– Mun jáhkán ahte dat beaivi go ožžon diploma lea dat fiidnámus beaivi iežan eallimis. Dat lei hui erenomáš. Mii leimmet Sámedikkis ja buohkat ledje nu fiidnát čiŋadan. Doppe dolle oallugat sártniid ja dat ledje mu birra. Dat lei dakkár beaivi go fuomášuhtte mu ja dat lei hui buorre beassat oidnosii, lohká Sara Kristine. 

Vaikke bálkkašumis lea stuora mearkkašupmi Sara Kristinii, de álggos jurddašalan ánssáša bat son gal dan. 

– Lei hui erenomáš ja ártet go munnje áigo geiget dan bálkkašumi. Mun han lean hárjánan ahte galgá bivastatgálluid bargat vai olaha buriid bohtosiid, ja dán oktavuođas in dovden ahte livččen nu olu návccaid geavahan. Rabasvuohta han lea áibbas lunddolaš oassi mu eallimis, ja dávjá in oba ádde ge smiehttat ahte muhtimiidda lea hirbmat váttis hállat psyhkalaš dearvvašvuođa birra. Mu mielas lea hui dehálaš ahte čalmmustahttit dan vel eanet go buohkain han lea mentála dearvvašvuohta. Jus hállat eanet dan birra, de sáhttit gádjut olbmuid heakka. 

GUDNIJAHTTE: Sara Kristine Vuolab oaččui diibmá Tabu-bálkkašumi go nu rahpasit hállá psyhkalaš dearvvašvuođa birra. Sárá muitala ahte okta daid buoremus beivviin su eallimis lei dalle go geigejedje sutnje dán diploma. Priváhtagovva
GUDNIJAHTTE: Sara Kristine Vuolab oaččui diibmá Tabu-bálkkašumi go nu rahpasit hállá psyhkalaš dearvvašvuođa birra. Sárá muitala ahte okta daid buoremus beivviin su eallimis lei dalle go geigejedje sutnje dán diploma. Priváhtagovva

Garra ballu

Go Ávvir deaivvada Sara Kristine Vuolabain, de lea sus hástaleaddji beaivi. Son lea dattege mearridan čađahit jearahallama. 

– Mus lea hui garra ballu dál. Dál sáhttet smávva diŋggat, dego deaivvadit skihppáriiguin, dagahit ahte in nagot vuoigŋat albmaláhkai. Mus orru raddi buollimin siskkabealde. Ballu váldá maid hirbmat olu veajuid ja beaivválaččat dovddan morraša go šattan dakkáriid čađa mannat, lohká Sara Kristine ja muitala ahte maiddái lea dovdagoahtán suhtu. 

– Mus leat beaivvit goas lean hui suhttan ja dá lea veahá ođđa dovdu mus. Mus han leamaš eanaš moraš dearvvašvuođa hástalusaid geažil. Mun dovddan maid ahte lea eahpevuoiggalaš go buozan, mun leamaš čeahppi ja lean eallán nu go galgá, dattege in doaimma albmaláhkai. Ii mus leat ráđđi vuolgit lupmui, in ge mun sáhte vuolgit festiválaide ja searvat eará somás doaimmaide. Dat boktá mus suhtu. 

BALLU: Sara Kristine Vuolab muitala ahte sus lei garra ballu dan beaivvi go searvvai Ávvira Sáhkapodda báddemiidda, muhto son mearridii čađahit jearahallama. Govven: Kila Anti 
BALLU: Sara Kristine Vuolab muitala ahte sus lei garra ballu dan beaivvi go searvvai Ávvira Sáhkapodda báddemiidda, muhto son mearridii čađahit jearahallama. Govven: Kila Anti 

Ii sáhte plánet

Sara Kristine ii bargga beaivválaččat ja son muitala ahte árgabeaivvis sáhttet oalle ahkidat. 

– Mun láven lihkkat iđđes ja dalle ferten vuos dovdat makkár mus lea foarbma. Muhtin beivviid šattan beare orrut ruovttus, muhto jus lea dohkálaš foarbma ja dovddan ahte leat veajut, de sáhtán fitnat Delta valáštallanbáikkis vázzinhárjehallamis dahje finan olgun veahá lihkadeamen. Muđui geavahan hui olu áiggi vuoiŋŋastit. Mun láven geahččat olu TV-ráidduid beaivet ja eahket bealde finan Grensenis eatni ja áhči luhtte. Doppe láven muhtumin ijastallat maid. Eahketbealde doaimman álo veahá buorebut ja dalle láven sáhttit veahá sosialiseret, dadjá Sara Kristine. 

Son muitala ahte buriid áigodagaid lea vejolaš čađahit maiddái eará doaimmaid. 

– Mun lean fitnan festiválain ja mus livččii Palmesus festiválii bileahtta dán geasi, muhto in dieđe šattan go vuolgit. Mun oainnat dieđán ahte dasa manná nu olu energiija ja dovddan dál jo balu plánema ektui. Geainna mun galggan doppe leat ja mo galgá mátkkoštemiin mannat? Dávjá šaddet diekkár doalut eanet huššan go somán munnje. Danin lea dávjá bearrašiin maiddái buorit áigodagat. 

LIHKADIT: Sara Kristine liiko lihkadit jus lea buori foarpmas ja son áinnas váccaša luonddus. Priváhtagovva
LIHKADIT: Sara Kristine liiko lihkadit jus lea buori foarpmas ja son áinnas váccaša luonddus. Priváhtagovva

Ii pláne boahtteáiggi

Sara Kristine ii loga iežas plánet beivviid, ii ge son pláne boahtteáiggi ge. Plánat leat dušše huššan sutnje. 

– Mun dovddan ahte lean hui stáđis dál. Ii mus leat menddo olu hušša ja dovddan ahte in dárbbaš doapmat gosa ge. Mun áiggun dušše geavahit áiggi leamen go justa dál lea hui okei leamen Sárá. Mun in háliit, in ge sáhte nu olu plánet eai ge mus leat nu olu jurdagat ovddas guvlui, lohká son. 

Son loahpas dadjá ahte vaikke sus eai leat bargonávccat, de áinnas ovddida psyhkalaš dearvvašvuođa go dan nagoda. 

– Mun láven muhtumin logaldallat dan birra ja eará háviid ges searvvan jearahallamiidda. Mun dovddan ahte dat lea hui lossat ja ferten geavahit olu áiggi vuoiŋŋastit ja čohkket návccaid. Mun jáhkán ahte nagodivččen dakkár smávva prošeavttaid čađahit oktii mánnui, lohká Sara Kristine Vuoab.