-Almmuhus-
OAIVILATMuito­sánit Aage Gaup muitun: Almmi­dávgi ja lahtta

Muito­sánit Aage Gaup muitun: Almmi­dávgi ja lahtta

-

-

Ođđa jagi álggadettiin mieđuštat kollega Aage Gauppa girkogárdái. Son leamašan sámi dáidaga guovddážis maŋimuš 45 jagi.

Aage lei daid vuosttaš studeanttaid gaskkas go Troandima Dáiddaakademiija álggahuvvui  álgo 1970-logus, dat logijahki mii dáiddapolitihkalaččat lei nu dehálaš Norggas.

Son lei mielde sámi dáiddastudeanttaid joavkkus geat seamma áigodagas ožžo bargun Kulturráđis čiŋahit Láhpoluobbala skuvlla. Son lei mielde Mázii 1978 čavčča rahčamušaide álggahit oktasaš bargobájiid sámi dáiddáriid várás.

Finnmárkkus ledje njeallje ámmátdáiddára ovdal go Mázejoavku bođii. Sii orro Hámmerfeasttas, Kárášjogas ja Čáhcesullos. Sii ledje Eevahenna Aalto, Kåre Kivijärvi, Iver Jåks ja Arvid Sveen. Sii šadde buohkat dehálaččat midjiide. Mázejoavku mátkkoštii viidát, 1970-logu čuorvvascealkagiin ahte dáidda galggai olbmuid lusa. Aage lei áidna geas lei vuodjinkoarta. Mii bođiimet Čáhcesullui ja devddiimet Arvid Sveena ja bearraša stobu oađđinseahkaiguin. Čájáhus Čáhcesullo dáiddasearvvis. Ja de viidásat, álo viidásat. Davvi-Norga, Davvi-Ruoŧa, Davvi-Suopma. Sápmi.

Mii ásaheimmet Sámi Dáiddačehpiid Searvvi Beattegis, Áillohačča unna visožis. Mii gáhttiimet nubbi nuppi. Mii bohciidahtiimet rieggáid. Stuorát ja stuorát.

Aage báccit maid šadde stuorábut ja stuorábut, devde čájáhuslanjaid. «Almmidávgi» devddii okto olles sále Roavvenjárgga dáiddamuseas. Seamma bázzi hárddii nu vuoimmálaččat ovtta eará čájáhusbáikkis gos čájehuvvui olgun, ahte biliduvvui. Mun čállen muitosáni almmidávgái.

Moatti daid fiidnáseamos bácciin maid Aage dagai ledje čájáhusprošektii «Maya, Sami, Barí, Wayúu, Yukpa, Aŋú», Arte Contemporáneo, Venezuelas 2003-2004. Son oaččui alimus dásis lobi viežžat mangrovemuoraid juŋgelis.

Son dagai earret eará lahtta «Nieguid áigodat». Maiddái dát bázzi hárddii muhtin gehččiid go čájehuvvui Norggas. Lei go danin go jáhkku sámi dáidaga birra lei menddo gárži?

Almmidávgi ja lahtta. Fievrrut maid dáiddár dárbbaša. Niegut ja jurdagat, praktihkalaš čehppodat ja dagut. Aages ledje visot.

Iver Jåks dajai ná Aage Gauppa dáidaga birra:

«Aage installašuvnnat ja eaŋkilskulptuvrrat lea dat vuohki mo son ohcá iežas luonddu. Son dáhttu čájehit iežas duogáža ja vássán áiggi ja nu son hukse dan vuođu masa duddjo dáidagis. Dát leamaš ovdalis Aage jurdagiin. Hutkás olmmoš ii leat duhtavaš – muđuid go álo ásaha alcces mihttomeari – ja nu dat gártá vuoiŋŋalaš iešgovvideapmi. Dakkár dilis lea Aage, go son govvida iežas, de son dahká dan kreatiivva luonddus mielde. Mun in leat goasge deaivan dáiddára gii nu ollu smiehttá iežas dili go Aage, iige dát mávsse dan ahte sus lea earenoamáš iežasfuolla, muhto dát lea su dáiddadoaibma. Eai leat gallis geat astet dovddahit iežaset vuoiŋŋalaš olmmožin vai sáhttet dahkat dáidda-barggu.»

Mii leat massán kollega ja ustiba. Sámi dáidaga bázzi lea jaskkodan. Mii čierrut lagamusaiguin ovttas.

-Almmuhus-