-Almmuhus-
OĐĐASAT Muhtin rávvagat dahket bárttiid vearrábun

Muhtin rávvagat dahket bárttiid vearrábun

-

-

Doivot go ahte cissain buorrána jus bossučolgii ­gusket? Duohtavuohta lea ahte dát ráva dahká dan bártti vearrábun.

Raporttat Havforskningsinstituht­tas čájehit ahte bossučolggat leat laskan hui ollu dán jagi.

Buollinvára lea stuorát go dábálaččat. De fertet diehtit ráđiid birra, mat doibmet.

– Máŋggas leat várra gullan ahte galga vuoidat youghurtain, botkalit talkuma, njuoskadit disprilačáziin, njorret cissa dahje ruvvet gaskačáziin (lásemanehtain) dakko gokko lea bávččagan. Dađiibahábut dahket dát bákčasiid vearrábun, go ávkkálažžan, dadjá Dr. Jan Einar Vaage Tryg Legehjelpas.

 

Geavat čáhcedoalli beaivvášvuoidasa

Bossučolgga árpput sáhttet šaddat vihtta mehtera guhku, ja dat dasa lassin eai bálljo oidno čázis.

Buot buoremus lea iskat ja geahččat ­oidnojit go dakkárat ovdalgo ­njuike čáhcái.

– Jus leat nu lihkoheapme ahte guoskkat daidda árppuide, de ávžžuhan du njozet vuodjalit das eret. Jus álggát bearehaga lihkadit, sáhtat lihkahallat daid árppuid nu ahte dat lihkastit du guvlui. Čahcedoalli beaivvášvuoiddas lea ­buorre suodji daid vuostá.

 

Váldde eret daid árppuid ovdal go divššu oaččut

Lea dehálaš ahte leat visot árppuid ožžon eret ovdal dikšu álggahuvvo.

Jus dainna ii leat dárkil, de sáhttet bákčasat šaddat vearrábun.

Bija suorbmafáhcaid ja váldde eret árppuid go leat mearačázis, ale ane sáivačázi go dat dahká ahte dain lassána dat mirko.

Jus lea váttis oažžut eret daid árppuid, de leat Vaages buorit rávvagat.

 

– Ruvves sádduin mas lea meara­čáhci dakko gokko leat buollán, das lea ollu ávki.

– Okta eará vuohki lea ahte anat ráhkensoarppi dahje juoidá eará mainna faskkut eret daid árppuid mat leat báhcan.

– Máŋggas ruvvejit ja gazzot dakko gokko leat buollán. Jus eai leat visot árpput váldon eret, de dat daguha ahte mirko manná vel eambbo liikki sisa ja viidána eanet. Buollin vearáska ja álgá eanet spiiddista.

 

Liegga čáhci lea ávkkálaš

Dat álkimus lea dávjá buot buore­mus, de maid go bákačasa galgá oažžut unnut.

Liegga čáziin sáhtát dikšut dakko gokko leat buollán.

Apotehkas oažžu oastit kortisonvuoidasa mii jámiha dakko gokko leat buollán dahje sakŋidat.

Doaktáriin galgá váldit oktavuođa jus oažžu duođalaš allergiijareakšuvnna.

- Advertisement -
-Almmuhus-