– Mii leat ilus go kvena gillii ja kultuvrii leat árvalan lasihit guokte miljovnna, muhto ain váilo mis olu, dadjá Norgga Kvenaid Lihttu – Ruijan Kveeniliitto jođiheaddji Hilja Huru.
– Mii leat ilus go kvena gillii ja kultuvrii leat árvalan lasihit guokte miljovnna, muhto ain váilo mis olu, dadjá Norgga Kvenaid Lihttu – Ruijan Kveeniliitto jođiheaddji Hilja Huru.
Norgga Kvenaid Lihttu bealis oaivvildit ahte našuvnnalaš minoritehtat ain šaddet rahčat jus galget nagodit áimmahuššat iežaset álbmogiid.
– Soaitá haddegoargŋuma gokčat
Jođiheaddji Hilja Huru geassá ovdan ahte ovtta doibmii lea árvaluvvon lasáhus.
– Proseanttaid mielde lea stuorra lasáhus kvena gillii ja kultuvrii, muhto go diehtit ahte okta áidna kvena mánáidgárdeossodat máksá birrasiid 2,5 miljovnna ruvnno, de ii deavdde 2,1 miljovdnasaš lasáhus daid dárbbuid mat leat kvenagiela doaibmabijuide. Mii dattege sávvat ahte sáhttit joatkit muhtin daid prošeavttaid maid oaivvildat dehálaččamussan. Kvena álbmogis dattege ii beasa moktege váikkuhit mo dát ruđat galget juhkkojuvvot, nu ahte mii dušše sávvat ahte departemeantta vállje vuoruhit nu mo mii livččiimet dahkan, dadjá son preassadieđáhusas.
– Demokráhtalaš váttisvuohta
Kvenaid bealde leat čielgasit behtohallan.
– Lea maid suivat ahte ovdamearkka dihte Kvena Instituhtta ii ožžon veaháš ge lasáhusa. Instituhtta lea guovddážis kvena gielladoaimmaide miehtá riikka ja lea áibbas dárbbašlaš ahte sii besset ovdánahttit ja nannet iežaset barggu. Dasa lassin leat maid behtton go kvena aviisa Ruija Kaiku ain orro šaddamin goittot ge jagi vel joatkit mánnosaš áviisan. Leat fargga vássán jo 10 jagi dan rájes go Stuorradiggi mearridii ahte áviisa galgá šaddat vahkkosaš áviisan, dadjá Huru.
Norgga Kvenaid Lihttu bealis oaivvildat ahte ráđđehus vuot hilgu 35. stuorradiggedieđáhusa (2007-2008) ja Europaráđi čielga ávžžuhusa ahte áŋgiruššat nannet kvena mediaid.
– Mii dárbbašat eambbo resurssaid sihke kvena ásahusaid doibmii ja iežamet organisašuvnna doibmii. Našuvnnalaš minoritehtaid rámmakonvenšuvdna masa Norga lea searvan, eaktuda ahte minoritehtat galget biddjot dakkár dillái mas sáhttet sihkkarastit iežaset beroštumiid. Dáinna juolludemiin šaddá dat veadjemeahttumis bargun. Danne lea demokráhtalaš váttisvuhta go eat biddjo dakkár dillái gos sáhttit iežamet álbmogiid áššiid ovddidit, dadjá Huru.
Dárbbašit resurssaid Duohtavuođakommišuvnna bargui
Geassemánus mearridii Stuorradiggi ahte galgá ásahuvvot duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna dan dáruiduhttinpolitihka ja vearrivuođa birra maid kvena álbmot lea vásihan.
Stuorradikki mearrádus eaktuda ahte kvenaid bealde maid aktiivvalaččat servet dán bargui.
NKF – RK háliidit ahte olles kvena álbmogis galget searvat ja áŋgiruššat dán bargui, muhto oaivvildit dasa adnot liige resurssaid, ja dán stáhtabušeahta mielde eai oainne dan vejolažžan.