Nils Martin Kristensen moaitá Destinasjon Sápmi ođđa digitálafálaldaga, ja su mielas lea váivi go Sámis galgat dohkkehit heajos buvttadeami interneahtas ja duhtat go lohket unnán áiggi.
Gieskat čálii Ávvir Destinasjon Sápmi nammasaš digitála diehtojuohkinsiiddu birra jurddašuvvon turisttaide.
Destinasjon Sápmi lea nuvttá digitálafálaldat buot mátkeaktevrraide ja sidjiide geat háliidit čalmmustahttit unnit ja stuorát fálaldagaid buot gielddain. Gielddat mat leat mielde leat Porsáŋgu, Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu ja Unjárga.
Buohkaid mielas ii leat siidu doarvái buorre.
Digitálafálaldat ii doala dási
Nils Martin Kristensen moaitá digitálafálaldaga garrasit. Su mielas ii doala dat dási.
– Mu mielas lea váivi go mii 2020:s Sámis ain galgat dohkkehit dákkár heajos buvttadeami interneahtas. Fertešii gal doaibmat albmaládje go juo lea, ja giella gal maid galggašii veahá buoret. Dás lea heittot sihke sisdoallu ja giella, grammatihkalaččat, dadjá son.
Ii ge dát leat vuohččan geavvame.
– Mu mielas mii dohkkehit beare olu heittoga. Galgat dušše jurddašit ahte gal dat lea doarvái buorre sápmelaččaide. Čuoččuhus lea unnán áigi, muhto dat gal lea dušše tullja. Muhtun hal lea aŋkke čohkkán ja čállán teavstta ja bidjan áiggi dasa.
Geahččalan fuomášuhttit
Kristensen čálii dán birra iežas priváhta Facebook siidui, muhto deattuha ahte son geahččalii fuomášuhttit dán Destinasjon Sápmái maila bokte máŋga vahkku ovdal go son čálii maide.
– Bivden sin divvut dan heajos giela ja ráidnet siiddu. In ožžon vástádusa dasa, ii ge leat dahkkon dainna mihkke.
– In leat suhttan, muhto juoga ferte dahkkot
Okta diŋga mii Kristensena mielas lea veahá tabu Sámis, lea moaitit.
– Eat mii beroš das maid mii buvttadit, dat šaddá muhtun muddui, ja de eat duostta moaitit dan. Jus mii moaitit, de mii leat dušše negatiivvat. Dat lea veahá tabu dáppe Sámis, dadjá son.
Vaikko moaitá Destinasjon Sápmi garrasit, de ii loga iežas suhttan.
– In leat suhttan, muhto mii eat sáhte ain diktit heajos barggu stivret iežamet servodaga. Dan mii eat dárbbat.
– Dát dahká min buorebun
Sápmi Ealáhusgárddi beaivválaš jođiheaddji, Solveig Ballo dovdá ahte Kristensenis lea konstruktiiva kritihkka ja lohká iežaset áigut váldit dan vuhtii.
– Lea geavvan siskkáldas meaddin mii dagahii ahte ii oktage leat vástidan su, muhto ii leat nu ahte eat vástit ruovttoluottadieđuide. Lea buorre go oažžut kritihka, dat dahká min buorebun, dadjá Ballo.
Diehtá ahte neahttasiiddus lea buoridanmunni
Ballo diehtá ahte neahttasiiddus lea buoridanmunni, ja jurdda lea buoridit feara maid. Erenoamážit guokte diŋgga, giela ja sisdoalu.
– Mii meinet dál geahččat gokko mii fertet buoridit giela, ja mii áigut dađistaga buoridit giela, ja olles siiddu geasi mielde. Go lea sáhka sisdoallobuvttadeamis, de mii hástalit fitnodagaid sáddet midjiide teavstta ja govaid. Jus prošeakta joatká čakčat, de lea vejolaš oažžut eambbo fidnomáhtolaš veahki. Mii diehtit ahte eat leat áibbas perfeavttat, muhto mii dárbbahit ovttasbargu vai galgat nagodit ovdánahttit dákkár fálaldaga. Mii váldit vuhtii buot ruovttoluottadieđuid maid oažžut.
– Diehtit ahte Sápmi lea stuorát go dušše dát suohkanat
Nu go namuhuvvon, de leat Destinasjon Sámis vihtta suohkana mielde dál. Dat mearkkaša ahte dát ii vel fátmmas olles Sámi, muhto Ballo ii loga iežaset oaivvildit dainna ahte Sápmi lea unnit go dat lea.
– Mii leat 21 beaivvis almmuhan neahttasiiddu, ja danne leat dán vuoro válljen konsentreret dušše dan vihtta váldo sámi suohkana birra. Mis lea maid evttohus ahte sáhttá vánddardit birra Sámi, čilge son.
– Jurdda lea ahte sáhttá viiddidit, jus háliida. Mii Sápmi Ealáhusgárddis leat rahpasat váldit eambbosiid fárrui, lea beare váldit oktavuođa, dadjá Ballo.
Sii dárbbahit vástádusa máilmmis.
– Mii eat nagot dan iehčanasat, mii dárbbahit ovttasbarggu fitnodagaiguin ja servodagain.
Koronakriisa bargu
Sápmi Ealáhusgárdi dovddai ovddasvástádusa dahkat juoga birgehandihte mátkeeallinealáhusa sis-Finnmárkkus go korona geažil álggii šaddat duođalaš dillii.
– Dan maid mii diđiimet, lei ahte turisttat bohtet dán jagi luomustallat iežaset regiovnnas, iežaset riikkas, ja danne áigguimet mii ráhkadit dákkár siiddu sin váste. Siidu galggai hupmat dien márkanii, ja nu dat lea dahkan.
Ballo lohká leamaš stuora beroštumi neahttasiidui ja vásihan positiiva ruovttoluottadieđuid.
– Fitnodagat geat leat mielde leat maid rámidan neahttasiiddu, ja liikojit go mii leat álggahan dán.
– Ferte smávvát álgit
Ballo lohká buot áŋgiruššan ferte juogasajis álgit.
– Mii fertet smávvát huksegoahtit, ja danne mii geahččat ge kritihka hui dehálaččan, vai mii beassat ovdánit. Dat lea dat mii doalvu min ovddosguvlui, dadjá son.
Son sávvá maid áŋgiruššama siiddus ja ahte olbmot háliidit searvat dasa.
– Mis leat dán rádjái leamaš buorit logut siiddus, mii čájeha ahte guossit bohtet ain ruovttoluotta ja geavahit min siiddu.
Šálloša
Solveig Ballo lea dál oaidnán maid Nils Martin Kristensen lea čállán ja šálloša.
– Dat lea iežamet sivva go eat leat šaddan Kristensena vástidit, ja mii šállošat. Dál lean vástidan sutnje sihke Facebookas ja mailas, dadjá son.
