-Almmuhus-
OAIVILATMo Sámiid Vuorká-Dávvirat oaččui nama 

Mo Sámiid Vuorká-Dávvirat oaččui nama 

-

-

Dieđát go mo musea Sámiid Vuorká-Dávvirat oaččui nama? Dás muitala Álet-Ristina Máret/Máret Sárá dan birra. 

Sofe-Nillá-Bireha Máret/Marit Stueng lea 21 jagi Sámiid Vuorká-Dávviriid bálvalan juogo stivralahttun, sadjásašstivralahttun, stivrajođiheaddjin, sadjásašstivrajođiheaddjin ja lei maiddái dávviriid oastinlávdegottis álgojagiid. Áigodagas 1972–1975 lei son gielddaáirras museasearvvis, ja lei 1974:s ja 1975:s stivrasadjásaš jođiheaddjin. Áigodagas 1976–1979 lei museasearvvi jahkečoahkkin su válljen, ja maiddái sadjasaš stivralahttun jagiide 1978–1983. Museasearvi fas válljii su stivralahttun 1984–1987. 1985:s lei son sadjásaš stivrajođiheaddjin, ja dasto jotkkii son Museasearvvi ovddas sadjásaš stivralahttun 1988:s ja 1998:s.

Lean jearahallan Sofe-Nillá-Bireha Máreha/Marit Stueng 17.11.2022. Máret muitalii dás gii dat duođai nammadii musea Vuorká-Dávvira nammii.

Dás su muitalus:

– Museasearvi bovdii čoahkkimii digaštallat maiddái nama aiddo huksejuvvon museai. Bohte dievva báikki olbmot Kárášjoga nuoraidskuvlla lohkanlatnjii. Čoahkkimis hálestedje ja jearahallá evttohusaid.

Go nu ollu olbmot ledje čoahkkanan, de válljejedje joavkku geat galge hutkat nama museai. Dán smiehttanjoavkkus ledje Thor Frette, Hans Eriksen, Kirstte-Ánde/Anders Klemetsen Stueng, Petter Nedrejord ee.

Sofe-Nillá-Bireha Máret muitala ahte diet válljejuvvon joavku manai sierra latnji ja guokte diimmu hurggihedje eaige joavkomiellahtut máhccan čoahkkinlatnjii.

Čoahkkimis lei maiddái Beaivvašgietti ássi Jánssa Máret/Marit Sollien (nieidanamma Marit Jensdatter Olsen, r. 20.04.1905) gii jearahišgođii:

–  Gáibmi, maid bat diet albmát leat bargamin go nu guhká ádjánit?

–  Sii leat smiehttamin nama museai, vástida Sofe-Nillá-Bireha Máret.

– Maid vuorkádávvirii leat nama ohcamin, Jánssa Máret hoahkalii.

Dalle ii lean go bivdit giellaoahppavaččaid boahtit čoahkkinlatnjii, ja Sofe-Nillá-Bireha Máret huikkáda jovkui:

– Dáppe lea olmmoš geas lea namma museai, boahttet gullat!

Eai sii iđe. Ferte nuppe háve velá dáhttut sin boahtit čoahkkinlatnjii.

Jánssa Máret geardduha de nama ja čilge ahte nie leat museadávvirat, dat leat vurkejuvvon. Gal Jánssa Máret diđii mii rievttes namahus heive museai go doppe vurkkodit dávviriid.

Buohkat doaškugohte gieđaid Jánssa Máreha evttohussii, ja nu lei museanamma mearriduvvon: «Sámiid Vuorká-Dávvirat!»

Jánssa Máreha luohtedajahusat:

Jánssa Máreha,

ná juohke lávkkis, man ovddas lávkestan

mun de muittašan dan Ámmon-Hánssa

Áhčči báberkámmerii son láve de mannat vel jo

go bártni giliid geahčada

Čáppa nieida, go čáppa eadni dat lei

na dál son duolmmada Kárášjoh’ gul márkanis

Silbavuovttat Jánssa Márehiin

Nu dat lávejedje dolin juoiggadit,

dan Jánssa Máreha

(Álet-Ristina Máret čállán dajahusaid «Lappische joiku-lieder aus Karasjok» 1972:s  almmuhuvvan girjji mielde s. 212 ja man Anders Ivar Guttorm juoiggai.)

Álet-Ristina Máret/Máret Sárá. Priváhta govva.
Álet-Ristina Máret/Máret Sárá. Priváhta govva.

Sámiid Vuorká-Dávviriid 50-jagi ávvudeapmái skábmamánu 25. beaivve 2022

Čállán Álet-Ristina Máret/Máret Sárá

18.11.2022

-Almmuhus-