Vuosttaš geardde lea čájehuvvon ahte sámi servodagas lea eanet veahkaválddálašvuohta ja seksuála illásteamit, go muđuid norgalaččaid gaskkas.
Vuosttaš geardde lea čájehuvvon ahte sámi servodagas lea eanet veahkaválddálašvuohta ja seksuála illásteamit, go muđuid norgalaččaid gaskkas.
Dát boahtá ovdan varas dutkamis man Tromssa Universitehta lea čađahan ovttasráđiid SÁNAGiin. Dutkan lea vuođđuduvvon Saminor 2 gažaldatiskosiid bohtosiidda.
Iskkus lea čađahuvvon 25 gielddas gos ásset sihke dážat ja sápmelaččat ja čájeha ahte 45 proseantta sápmelaččain geat leat vástidan, muitalit iežaset vásihan veahkaválddálašvuođa ja illástemiid. Dážaoasseváldiid gaskkas vástidit 29.6 proseantta dan seamma.
– Eai leat nu olusat vástidan, muhto dan 11 000 olbmo gaskkas geat leat vástidan oaidnit čielga erohusa man ii sáhte dadjat soaittáhahkan, lohká doktorgrádastipendiáhtta Astrid Eriksen VG:i.
Dutkan čájeha ahte sámi nissoniid gaskkas leat alit loguid. Dutkan lea neahtas almmuhuvvon Scandinavian Journal of Public Health áigečállosis.
– Sámi nissonat rapporterejit dávjjit buot lágan veahkaválddálašvuođa birra, sihke emosjonealla, fysalaš ja seksuála illástemiid birra, go maid muđuid servodagas dahket. Maiddái go buohtastahttá sámi almmáiolbmuid dážaiguin, dadjá Eriksen.
Sámedikkepresideanta Aili Keskitalo váldá dutkanbohtosiid duođalažžan.
– Veahkaváldi ja illásteamit leat dohkketmeahttumat gos ihkinassii dal de dáhpáhuvvet ja geasa dal de dáhpáhuvaš, muhto go lea čájehuvvon erohus sápmelaččaid ja etnalaš norgalaččaid gaskkas de mii diehttelasat váldit dan duođas. Dás fertet vuđoleappot bargat vai gávdnat mat dása leat sivat, dadjá Keskitalo VG:i.
Keskitalo oaivvilda diehtoháhkama ja diehtojuohkima leat dehálaš oassin Sámedikki ovdáneamis.
– Dát dutkan mearkkaša olu midjiide ja mii sávvat sámi servodaga oažžut dáid dieđuid.
Dát gielddat oassálaste dutkamis:
Kárášjohka, Guovdageaidnu, Porsáŋgu, Deatnu, Unjárga, Davvesiida, Láhpi, Fálesnuorri, Mátta-Várjjat, Gáivuotna, Návuotna, Omasvuotna, Ivgu, Skánit, Loabát, Divttasvuotna, Evenášši, Aarborte, Grane, Narviika, Raarvihken, Namsskogan, Snåase ja Plassje.
