Mo galgat gieđahallat ovddešáiggi nállevealaheaddji jurddamálliid, geavatlaš dábiid ja nállevealaheaddji dutkama? Mo lahkonit ja geahččalit áddet olbmuid ovddeš áiggiid systemalaš rasisma vásáhusaid? Jearan, vuotton, Duohtavuođa ja seanadankommišuvnnas dáid gažaldagaid. Kommišuvnna guovddáš mohki gálgat ea nappo guorahallat olbmuid persovnnalaš muitalusaid. Dán dat sii deattuhit ge go sii muhtin hárve háve mediaide celket maidege iežaset barggus.❡
1918 lágiduvvui nubbi sámi riikkačoahkkin Staares, ruoŧabealde. Journalista Ellen Lie čállá Dagsposten áviisii njukčamánu 15. beaivvi 1918 muhtin dáhpáhusa birra. Maŋŋil go čoahkkin lei nohkan, vulggii son muhtin oasseváldiiguin borrat eahketborramuša hotel Standardis. Hoteallas sii ožžo hui unohis dieđu, eai baljo jáhkkán ge maid gulle: “For frøkenen kunde de servere, men ikke for lapperne.” (“Sutnje gal sáhttet guossuhit, muhto sii eai guossut sápmelaččaid”, girjjis: Det første samiske landsmøtet,1997, čállán Johan Borgen).❡
Sitáhta čujuha rasisttalaš guottuide ja geavatlaš dábiide maid sámit vásihedje Ruoŧas 1900-logu álggus. Norggas dáruiduhttinpolitihkka lei bárisin doaibmamin seammá áiggi. Norggas gis fallehedje sámegiela, ja internáhtaskuvllat doibme deháleamos vearjun sámi kultuvrra duššadanbarggus.❡
Rasisma mii govviduvvo 1918 sitáhtas, čájeha guottuid ja geavatlaš dábiid mat otne eai dohkkehuvvo almmolaččat. Historjjálaš geahčastagas, eai leat čuohte jagi guhkes áigi. Otnábeai áigevihtanat sáhtášedje muitalit muitalusaid ja dáhpáhusaid birra, mat leat dáhpáhuvvan 1900-logu álggogeahčen. Dát muitalusat leat dat, maid kommišuvdnalahttu professor emeritus Einar Niemi gohčoda muitomateriálan. Niemi lea ovdal cuiggodan kommišuvdnaásahanáŋgiruššama, ja muitomateriála lea su oainnu mielde dakkár masa ii sáhte áibbas luohttit (“Sannhetskommisjon, politikk og kampen om fortida”, Nordlys, miessemánu 13. beaivvi. 2017).❡
Niemi orru bázahallan dan hárrái mo metodalaččat geavaha ja dulko njálmmálaš árbevieru dieđuid. Dákkár oaidnu boahtá sus maid ovdan čállosis golggotmánu 25. beaivvi 2017. Dán čállosa son čálii Alimusreivtti áššedovdin nugohčoduvvon Unjárga-áššis. Notáhtas lea, s. 1, kommentára Øystein Nilsena girjái: Varangersamene. Bosetning, næring, folketall, utmarksbruk mv. Fra historisk tid til i dag (2009): «Likeså har den sterke vektleggingen av tradisjonsmateriale og muntlig informasjon og følgelig mindre bruk av eldre primærmateriale og forskningslitteratur, resultert i underkommunikasjon av offentlige anliggender, særlig av statlig tilstedeværelse i området.»❡
Makkár váikkuhusaid buktet dákkár kommentárat Duohtavuođakommišuvnna bargui? Oaivvilda go kommišuvdna ahte čálalaš gáldut 1700, -1800 ja 1900-logus leat eanet luohtehahtti go áigevihtaniid muitalusat? Jos jo lea nu, ahte historjjá besset ráđđejeaddji álbmogat čállit, máksá go dan ahte dat maid sii čállet lea eambbo duohta, danne go eanas ihtá čálalaš hámis? Galgá go mis dutkiin eaktun, áddet ovddeš áiggiid áigeáddejumi ráđđejeaddji álbmogiid čálalaččat hábmejuvvon perspektiivva vuođul? Mo mii dalle galgat áddet šlávahistorjjá, nazisma ja nállevealaheaddji dutkama? Kommišuvnna lahtut eai leat vel ge čilgen iežaset posišuvnna, justa dán kommišuvnna lahttun. Danne lea ge dehálaš jearrat kommišuvnnas dáid gažaldagaid. Lean ge aiddobáliid jearran kommišuvnna jođiheaddjis, Dagfinn Høybråten, mo son oaidná iežas posišuvnna dán kommišuvnna jođiheaddjin, Ávviris skábmamánu 6. beaivvi 2020. Ii son dán háve ge leat munnje vástidan.❡
Jearahallamis NRK Sámi iđitsáddagis gierdevašvuođa birra, skábmamánu 16. beaivvi, Sámi allaskuvlalektor ja kommišuvdnalahttu Liv Inger Somby dadjá man dehálaš lea ahte álgoálbmogiin leat iežaset diehtojuohkinguovddážat, vai beassat muitalit iežamet muitalusaid. Son oaivvilda ahte neahttacielaheapmi ja áitagat, erenoamážit diggeáššiid oktavuođas, leat buot vearrámus cielaheamit sámiid vuostá, sosiála mediain. Son datte ge ii gease makkár ge oktavuođaid dáid áššiid, ja ovddeš áiggiid nállevealaheami ja dáruiduhttima gaskkas. Mo lea kommišuvdna metodalaččat jurddašan guorahallat ovddeš áiggiid sevdnjes dáhpáhusaid, ja dulkot daid otná dili ektui?❡
Go jo kommišuvnna nu illá oasálastá majoritehtaálbmoga almmolaš lanjaid ságastallamiidda, de ferte dáid gažaldagaid jearrat. Sámi dáiddár Tomas Colbengtson dadjá ahte ii gávdno álkes geaidnu vássánáigái. Lea bávččas guorrat, dálkkodit ja ođasmahttit historjjá. Hotel Standarda čielga rasisma, nu mo lei 1918s: “For frøkenen kunde de servere, men ikke for lapperne”, eallá ain bárisin otná servodagas, muhto ii dáidde ihtit nu čábbát páhkkejuvvon sániid siste.❡
Lill Tove Fredriksen
Sámi girjjálašvođa vuosttasamanueansa
UiT Norgga árktalaš universitehta❡
