Ságat aviisa lea áidna aviisa Finnmárkku ja Romssa fylkkas mii lea nagodan geasuhit eambo lohkkiid ja oažžut lohkkiidlogu bajás 2015:s. Sii ožžo 51 lohkki eambo diibmá, ovddit jagi ektui.
Ságat aviisa lea áidna aviisa Finnmárkku ja Romssa fylkkas mii lea nagodan geasuhit eambo lohkkiid ja oažžut lohkkiidlogu bajás 2015:s. Sii ožžo 51 lohkki eambo diibmá, ovddit jagi ektui.
Ságat aviisa massii jagi ovdal 15 lohkki ja váldodoaimmaheaddji Geir Wulff lea ilus go dál leat nagodan geasuhit nu ollu ođđa lohkkiid.
– Mii leat ilus go leat nagodan loktet logu, muhto min mielas lea dieđus hui váidalahtti go Finnmárkku eará aviissat leat massán lohkkiid, dadjá Wulff.
Máilmmi buoremus áššit
Geir Wulff lei ilus diibmá go Ávvir nagodii loktet sámi aviissaid logu, go Ságat manai maŋos.
– Dán jagi lea Ságat ges mii doallá dási sámi preassas. Dat mu mielas lea illudahtti, erenomážit dakkár áigge goas media obbalaččat rahčá, oaivvilda son.
Ságat váldodoaimmaheaddji oaivvilda ahte sivva manin leat nu ollu ovdánan, lea dat ahte eai leat vuoruhan eret báberáviissa.
– Lea dieđus maid dat, ahte Ságat ráhkada, ii dušše Norgga buoremus, muhto olles máilmmi buoremus áššiid, čaimmiha movttegis váldodoaimmaheaddji, gii rámida maiddái iežas čeahpes mielbargiid.
Ávvira almmolaš lohkkiidlogut ledje 2015:s 1033, mii lea 51 unnit go 2014:s, dahje 4,7 proseantta njiedjan. Báberaviissa lohkkiidlohku lea njiedjan 57:in ja e-aviissa lohkkit lassánan guđain.
– Mii eat leat heađisge duđavaččat go mannat maŋos. Mis leat guokte maŋemus jagi mannan ovddas, seammás go eanas báberaviissain leat leamašan negatiiva logut, dadjá Ávvira váldodoaimmaheaddji Kari Lisbeth Hermansen.
Dál lohká váldodoaimmaheaddji vuohttit dan seamma go báberaviissat miehtá riikka dahket, namalassii ahte digitála mediain lassánit lohkkit ja báberaviissain njidjet lohkkiidlogut.
Vuordán njiedjama
Ávvir rabai diimmá guovvamánus ođđa neahttafálaldaga, avvir.no neahttaaviissa, ja dan oaivvilda Hermansen sáhttit maid váikkuhan loguide:
– Mii bijaimet mannan jagi hui olu návccaid min neahttafálaldahkii, ja leimmet ge vuordán ahte dat sáhttá čuohcat báberaviissa lohkkiidlohkui, navdá son.
Váldodoaimmaheaddji dadjá ahte vaikko sis lea dál neahttasiidu, de lea báberaviisa ain vuoruhuvvon ja mas leat áššit mat eai almmuhuvvo neahtas.