Sosialisttalaš Gurutbellodaga Kirsti Bergstø doarju Sámi oahpahusfierpmádaga apealla odne, mainna čalmmustahttet sámegieloahpahusa dili. – NetSam bargá dehálaš áššiin, lohká stuoradiggepolitihkkár.
Sosialisttalaš Gurutbellodaga Kirsti Bergstø doarju Sámi oahpahusfierpmádaga apealla odne, mainna čalmmustahttet sámegieloahpahusa dili. – NetSam bargá dehálaš áššiin, lohká stuoradiggepolitihkkár.
Odne lea NetSam apealla Stuoradikki olggobealde.
Sámi oahpahusfierpmádat doallá apealla vai fuomášuhttet politihkkáriid hástalusaid mat leat sámegieloahpahusas ja sámegieloahpaheddjiin.
Son muitala ahte oahpporeaiddut maid geavahit oahpahusas, sihke oahpponeavvut ja girjjit, leat boarrásat, ja lea fuolastahtti go šaddet daid geavahit.
Áidna vuohki movt eai dárbbaš daid boares oahpporeaidduid geavahit lea jus oahpaheaddjit ieža ráhkadit, maid Gaup lohká ovtta ládje dego bággehallat dahkat, vai su oahppit cevzet eksámeniid.
Stuoradiggepolitihkar searvá
NetSam lea bovden stuoradiggepolitihkkáriid searvat apellii, muhto eai leat ožžon vástádusa earáin go Sosialisttalaš Gurutbellodaga Kirsti Bergstøs. Son áigu searvat, ja lohká Ávvirii ahte dá lea dehálaš ášši.
Bergstø lohká ahte dás lea sáhka politihkalaš dáhtus ja vuoruheamis, go lea lágas nannejuvvon ahte sámi mánát galget oažžut oahpahusa sámegillii.
– Mii diehtit ahte lea gaska láhkačállosis ja duohta eallimis, muhto otná čalmmustahttin lea veahkkin nannemis sámegiela boahtteáiggi ja movt skuvllat ja mánáidgárddit áimmahuššet sámi mánáid, lohká son.
– Sosialisttalaš Gurutbellodat lea min molssaevttolaš bušeahtas evttohan lassi juolludeami Sámediggái. Lea čielggas ahte lea vuoruheapmi man áigut ain doarjut. Lea ruđas sáhka, ja makkár rámmat leat dahkat buori barggu, joatká son.
– Buorit gáibádusat
Bergstø rámida Sámi oahpahusfierpmádaga go dollet apealla, ja su mielas leat sis buorit gáibádusat.
NetSam cealká ge ahte sidjiide ii leat doarvái dušše ođastuvvon oahppoplána oažžut, muhto ahte fertejit oažžut vástádusaid movt doalahit ja nannet sámegiela ja kultuvrra skuvllas.
Sin gáibádusat leat earret eará ahte sámi oahppit fertejit olahit gáibádusaid mat leat biddjon sidjiide, ja ahte sámegieloahpahus ferte loktejuvvot ja nannejuvvot seamma go buot eará oahpahusat sámi mánáide. NetSam gáibida maid ahte ráhkaduvvojit digitála oahpponeavvut ja oahppogirjjit gustovaš oahppoplána vuođul.
– NetSam bargá dehálaš barggu, sis leat buorit gáibádusat maid leat hábmen ovdal otná apealla. Sámi pedagogat barget dehálaš barggu, sii sihkkarastet ahte sámegiella eallá, ja ahte mánát, geat muđui eai beasaše oahppat iežaset giela, besset dahkat dan. Dan háliidan rámidit ja čájehit ahte anán árvvus. Sii váldet servvodatovddasvástádusa sámi servodaga ovddas, lohká Bergstø.
– Hirpmahuvvet go deaivvadit duohtavuođain
Bergstø lohká okta hástalusain lea ahte leat unnán sámi pedagogat, ja ahte sámegieloahpahus rievddada báikkis báikái.
– Oslos lea olu neahttaoahpahus, muhto ruovttus Unjárggas leat lihkostuvvan oažžut nuoraid geahčestit dien guvlui.
NetSam jođiheaddji logai Ávvirii ahte son ii imaštala jus sámi nuorat eai hálit šaddat sámegieloahpaheaddjin, go bargoeavttut leat nu olu heajut. Son jáhkká ahte sin vásáhus sámegieloahpahusas njuolgut baldá sin dan karrieara válljemis.
– Go aiddooahppan oahpaheaddjit deaivvadit duohtavuođain, de dávjá hirpmahuvvet, beroškeahttá leat go sámi vai dáru oahpaheaddjit. Muhto lea čielggas ahte rámmaeavttut fertejit sajis, vai aiddooahppan oahpaheaddjit galget leat oadjebasat sin rollas, ja vai sis galget leat reaiddut doaimmahit iežaset barggu bures, lohká Bergstø.
