Suoma Sámedikki áirasat dohkkehedje doaibmaprográmma ja ekonomiijaplána 2016-2019 áigodahkii.
Suoma Sámedikki áirasat dohkkehedje doaibmaprográmma ja ekonomiijaplána 2016-2019 áigodahkii.
Dán jagi nuppi čoahkkimis, mii lei mannan bearjadaga, dohkkehii Suoma Sámediggi doaibmaprográmma ja ekonomiijaplána áigodahkii 2016-2019.
– Doaibmaprográmma birra Sámedikki lahtut ságastalle viššalit, ja dasa maiddái evttohuvvojedje nuppástusat, čállet ruovttosiiddustis.
Ságastallama bohciidahtte earret eará anáraččaid vuoigatvuohtasajádat, boazodoalu nannenvuogit sihke vejolaš stivrabáiki Sámediggái fitnodatsearvi Metsätalous Oy:s, mii vuođđuduvvo Meahciráđđehusa oktavuhtii.
– Sámedikki lahtut jienastedje stuorámus oasis evttohusain ja loahpas sámediggečoahkkin dohkkehii nuppástusaiguin Sámedikki doaibmaprográmma ja ekonomiijaplána jagiide 2016-2019.
Sámedikki njunušulbmilat válgabadjái 2016-2019 leat:
– Davviriikalaš sámesoahpamuša ráđđádallamiid gearggaheapmi ja ratifiseren.
– Sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ollašuvvan.
– Sámegielaid ealáskahttinprográmma ollašuhttin.
– Eamiálbmotjulggaštusa ollašuhttin Suomas.
– Sámekultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid suoji ollašuvvan.
– Gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ollašuvvan olles riikkas.
– Sámegiela ja sámegiel oahpahusa sajádaga, oažžuma ja sámi sisdoalu ovddideapmi.
– Sámiid buresbirgejumi ja oasálašvuođa ovddideapmi.
– Sámenuoraid doarjun identitehta, giela ja kultuvrra seailluheamis sihke Sámedikki doaimma ovddideapmi.
Čoahkkima loahpas sámediggeáirasat nammadedje soapmásiid lávdegottiide ja ráđiide.
Skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi – Aslak Holmberg lahttun, Eila Tapiola várrelahttun.
Nuoraidráđđi – Juhán-Tuommá Magga ja sadjái lahttun nammaduvvui Leevi Olli, válljejuvvu Sámedikki ovddasteaddjin.
Sámi Giellagáldu giellaráđđi – Inker-Anni Magga lahttun ja várrelahttun Magreta Sara.
Čoahkkimis dohkkehuvvui lassin Sámedikki 2017 bušeahttaárvalus.