– Go olbmot álggahit bivdduid/buvttademiid ja daidda meahcásteami «siidaosiide», de addit vel seammaládje doaibma- ja oastindoarjagiid go boazodoalu siidaosiide, čállá Nils Thomas Utsi dán lohkkiidreivves.
Mun ledjen sullii jagi 2005 rádjái Jávreguolli OSa bokte pláneme álggahit guollebiebmama Guovdageainnus, muhto fertiimet daid plánaid bidjat vuordimii, go šattai nu ollu doaibma filmmaiguin, ahte ii šat lean vejolaš buohtalaga ovdánahttit sihke filmma ja guoli. Dál, go filbma juo bárrahis doaibmá nuoraid návccaiguin, de lei fas miella iskat man bázahallan leat min vurkejuvvon guolleplánat? Ii oro gal dáhpáhuvvan ollu meahcásteami ovdánahttimis – jus obanassii ge mihkke – dan rajes go vurkiimet Jávreguolli OS plánaid juo lahka 20 jagi dás ovdal. Go sámi meahcásteami galgat ovdánahttit ealáhussan, de ferteleimmet čuovvolit Jávreguolli OS plána ahte ásahit guollebiebman rusttega, man bokte mii olahit dáhkidahtti guollehivvodagaid, buori kvalitehta ja olahit buoremus guollemárkaniidda. Oktiibuot gal dáidá vejolaš ásahit oba stuora buvttadeami meahccebuktagiin, maid gaskkas guolli dáidá eanemus, muhto maid eará ja ođđa nai čáhcešattut ja vaikko divrrit nai sáhttet gávpegálvun. Sáivačázis leat divrrit, maid sáhttá šaddadit ovdamearkka dihte guollebiebmun.
De sáhttet dasa lassin ja dađi mielde go olbmot álggahit bivdduid/buvttademiid ja deidda meahcásteami «siidaosiide» de addit vel seammaládje doaibma- ja oastindoarjagiid go boazodoalu siidaosiide.
Dán mii dárbbašit unnimusat jus meahcásteami galgat nagodit dahkat dán áiggi ealáhussan: 1. Sámi allaskuvla ferte álggahit alit dási oahpuid meahcásteami oktavuođain.
2. Sámi joatkkaskuvla ferte álggahit meahcástan-linjjá – seamma go boazodoalu oahpu.
3. Gaskaáigásaččat fertet ásahit sierra rekrutterema, vai sámi nuorat studerejit bilologiija fágaid ja bohtet Sámi allaskuvlii oahpaheaddjin ja dutkin.
4. Jávreguolli OS (JG) ferte álggahit plánejuvvon guollebiepmahaga, mas máŋgajagi barggu maŋŋil leat lobit.
5. Sámi allaskuvla ferte searvat čađahit JG FoU-prográmma.
6. Sii geat de áigot álggahit meahcásteami dego ealáhussan, fertejit plánet makkár resursavuođđu galgá dan doaimmas, seammaládje go eanandoallu ferte dahje boazodoallu nai ferte. Dákkár ealáhusdoaibma ferte čielga lobiid vuođul ásahuvvot ja sis galgá suddjejuvvon riekti dan resursii, seammaládje go dállodoallis lea su gittiide. Easkaálgi meahcásteddjiide ferte maid ordnet álggahandoarjagiid ja doaibmadoarjagiid, nu go boazodoalus juo leat.
7. Meahcceguovllut, mat juo ovdalaččas leat riektesuddjejuvvon árbevirolaš meahcástemiid vuođul, dieđus ge fertejit suddjejuvvot riektin. Dáid sáhttet riekteguoddit ovdánahttit dán áiggi ealáhussan dahje geavahit árbevirolaš resursan, nu go ovdal.
8. Jávreguolli fitnodaga guollebiebman rusttet galgá veahkkin ovdánahttit meahcásteami, sidjiide geat áigot dán dahkat ealáhussan.
9. Jávreguolli ohcá lobi gilvit guoli/dikšut Guovdageainnu eanu Goahteluobbala vuolábealde gitta Čávžui. Dan guoli maid áigut lasihit etnui, fertet válljet. Soaittálii riekta lasihit dien «šelges» dápmoha, mii juo lea eanus. Muđui sáhttá geavvat nu ahte muhtun jagiid geahčen lea dušše diet «čáhppes» dápmot vuoitán saji juohke sajis. Dan guoli maid áigu lasihit eanus, ferte de šaddadit guollegáriid siste ja luoitit veajehiid.
Ealáhusálggaheaddjit nai fertejit sáhttit gilvit ja lasihit guollehivvodagaid dakkár jávrriin, mat gullet sin doaibmanresursii.
10. JG OS:i berre almmolaš bealli (suohkan/Sámediggi?) vuolgit mielde oamasteddjiid beallái? Sohpar sáhttá dasto go eananoamasteaddjin dinegoahtá. Dassažii galggalii Fefo addit Sohpparii ruovttoluotta ruđa, maid dáppe eatnamiin dine. Dál sáhtále juo sii geain leat meahcástanguovllut riekteguovlun searvat JG OS:i ja maid dađi mielde sii geat áiggole álggahit meahcástandoaimma vuođus. Ruhtavátni ja divrras investeremat leat caggin meahcásteami ealáhusovdánahttimii, muhto fertelii oažžut álggu – ii got de juo mannagoađe ovddos. Jus Sámi allaskuvlla, suohkana ja viššális ealáhusovdánahttiid oažžu vuos oktii, de das gal juoga vuolgá …? Jus jurddaša ahte meahcásteapmi lea biebmobuvttadeapmi miehtá Sámi, de das sáhttet gártat oktiibuot oalle hivvodagat. Muhto jus dakkár ealáhusdoaibma galgá boahtit johtui, de ferte álgit juoga sajis ja das fertejit čielga ja dohkkehuvvon eavttut vuođus. Meahcásteapmi dego kultuvran ja biebmolasiheapmin sáhttá joatkit nu go ovdal. Muhto ealáhussan ferte earáládje jurddašit ja dan váste ferte eará ja iežas guovlluid ráddjet. Dearvuođaiguin Nils Thomas Utsi
