Máttaráhku gahpir láidii su nuortalaččaid kultuvrii

Ođđa dokumentárafilbma «Šaamšik – máttaráhku gahpir»:

– Jurdda ráhkadit filmma nuortalaččaid kultuvrra birra lea mus leamaš guhká, muitala Leavnnja rešissevra ja filbmabuvttadeaddji Anstein Mikkelsen Ávvirii.

Ođđajagemánus gárvánii filbma «Šaamšik – máttaráhku gahpir». Dál sávvá son ahte nu ollugat go vejolaš háliidit geahččat dan dehálaš dokumentárafilmma.  «Šaamšik – máttaráhku gahpir» lea dokumentárafilbma mii bistá 60 minuhta, mii čalmmustahttá. nuortalaččaid historjjá ja kultuvrra.

MÁTTARÁHKUS GOVVA: Boares govas, man Eilif Wessel lea govven, gávdná Venke Tørmænen máttaráhku Tatjana Fofonoffas. Dat šaddáge álgun Venke barggus ohcat iežas láhppon nuortalaš kultuvrra. Govva: Harry Johansen/Siivet/Govas
MÁTTARÁHKUS GOVVA: Boares govas, man Eilif Wessel lea govven, gávdná Venke Tørmænen máttaráhku Tatjana Fofonoffas. Dat šaddáge álgun Venke barggus ohcat iežas láhppon nuortalaš kultuvrra. Govva: Harry Johansen/Siivet/Govas

– Mun lean jagiid mielde ráhkadan olu kvena filmmaid ja maiddái muhtumiid mearrasámiid boazosámiid birrasis. Muhtun filmmain leat maid leamaš oasit sihke Suoma beale ja Norgga beale nuortalaččaid kultuvrras. De fuomášin man unnán filmmat leat ráhkaduvvon Norgga beale nuortalaččaid birra, ja de dovden ahte dat lea suorgi man galggašin gokčat dan áiggis go lean filbmadahkki.  Lea hui stuora kontrásta Suoma ja Norgga nuortalaččaid dilis. Norgga bealde lea giella jávkan ja unnán kultuvrralaš ovdanbuktimat. Suomas lea skuvllain nuortalašgiela oahppu, giella adno medias ja almmolaš oktavuođain, ja ovddeš sámediggepresideanta lei nuortalaš, kommentere rešissevra Mikkelsen, gii ovttas co-rešissevrrain Harry Johanseniin lea bargan filmmain 2019 rájes.

RÁJI ALDE: Ruošša ja Norgga rádji gessui juste gasku Báhčaveaji sámiid guovllu. Govva: Harry Johansen/Siivet/Govas
RÁJI ALDE: Ruošša ja Norgga rádji gessui juste gasku Báhčaveaji sámiid guovllu. Govva: Harry Johansen/Siivet/Govas

Filbmačájeheapmi lihkostuvai Svanvikas

Dál orrot nuortalaččat Norggas, Suomas ja Ruoššas.

– Mu nuortalaš máttut orro ja birgejedje luonddus. Sii elle beallenomádan ja ledje bivdo- ja guolástanolbmot, ja dálveorohat lei lahka dálá Nihkkela, geasset ledje sii Várjavuonas, giđđat Boris Glebas ja čakčat Bajit Báhčaveajis dálá Ruošša bealde joga, muitala Venke Tørmænen Ávvirii. Son leage filmma váldopersovdna.

Ođđajagemánu 15. beaivvi čájehuvvui «Šaamšik – máttaráhku gahpir» Svanvikas 38 olbmui, namalassii Venke Tørmænena bearrašii ja ustibiidda, geat buohkat leat nuortalaččat. Čájálmas lei Svanvikas.

– Lei hui fiinna vásáhus. Mus lei okta nieida doppe ja guokte áhkkuba. Sii ohppe goit juoidá  nuortalaččaid kulturárbbis, ja dan dahke maid earát, nu go mu viellja, gii lea boarráseabbo go mun.

Deaivvadii nuortalaččaid duodjemeastáriin

– Go mun vázzen skuvlla, de oahpaimet unnán sámi kultuvrra birra. Mii oahpaimet eanas ahte sámit orrot Finnmárkkus, ja dálvet sii vudjet herggiiguin ja geasset sii johtet johkafatnasiin.  Olles mánnávuođas gullen mun veahážiid mielde sámiid máhtu, nu go historjjáid, árvvuid ja vuogi movt geahčadit ieža birrasa. Mus lea nuortalaččaid identitehta. Lean bajásšaddan dáččaservvodagas Norgga kultuvrrain, muhto mus ii leat goaikkanas ge dáčča varra, lohká 65-jahkásaš Venke Tørmænen, gii lea eret Bahčaveajis.

DUODJEMEAŠTTIR: Matleena Fofonoff, nuortalašgillii Maadrân Evvan nijdd Matleena, lea okta dain čeahpimusain nuortalaččaid duojis. Govva:  Kenneth Ulstein Johansen/Siivet
DUODJEMEAŠTTIR: Matleena Fofonoff, nuortalašgillii Maadrân Evvan nijdd Matleena, lea okta dain čeahpimusain nuortalaččaid duojis. Govva:  Kenneth Ulstein Johansen/Siivet

Son lea iežas eallimis bargan olu dujiin, nu go náhkke- ja tekstiilabargguid. Dokumentárafilmmas gávdná Venke boares gova su máttaráhkus geas lea eamitgahpir oaivvis, ja son čilge ahte náitalan nissoniin lei dat gahpir. Náitalkeahtes nissonat geavahedje eará gahpira, seammás go leaskkain lei sierra gahpir. Nu ledjege golmmalágan gahpira.

Filmmas lea sus namuhuvvon govva mas lea su máttaráhku eamitgahpir. Dasa lassin lea son beassan Norgga Álbmotmuseas geahčadit eamitgahpira mii lea vižžon Báhčaveajis 1900:s, ja go son ieš rekonstrueregođii eamitgahpira, de veahkehii ja bagadii Matleena Fofonoff su.

– Son lea nuortalaččaid duoji measttir. Son dat oahpahii mu ja lei mu oahpahanmeasttir, muitala Venke das go ovttasbarggai Matleena Fofonoffain, gii lei okta dain čeahpimusain duojis. Filmma guovddáš oasis lea son konstruereme eamitgahpira.

DOVDÁ OLLISIN: Dál gergen dáinna, ja dál dovddan iežan ollisin, lohká Venke Tørmænen maŋŋel go gearggai goarrumis seammalágan eamitgahpira go su máttaráhkus lei. Govva: Harry Johansen/Siivet/Govas
DOVDÁ OLLISIN: Dál gergen dáinna, ja dál dovddan iežan ollisin, lohká Venke Tørmænen maŋŋel go gearggai goarrumis seammalágan eamitgahpira go su máttaráhkus lei. Govva: Harry Johansen/Siivet/Govas

– Lei fysalaččat gáibideaddji bargat gahpiriin. Lei sihke áddjás bargu, nu go bearalherven, ja bargu mii gáibidii fámuid, ovdamearkka dihte go gahpira hápmi galggai dahkkot. Ohppen olu proseassas, go bargguin ádjána, ja galgá maid gulahallat barggadettiin. Matleena muitalii movt dat golbma gahpira leat hábmejuvvon, ja manne. Son čilgii bearalhervema symbolaid mearkkašumi, smávva dáhpáhusaid mat leat čadnon su eallimii ja nu ain.  Dainna vugiin ohppen eanet iežamet historjjá birra, kultuvrralaš eaktuduvvon jurddašanvuogi birra, giehtaduodjeteknihkaid, visot dat lea mávssolaš máhttu viidásit barggus váldit ruovttoluotta ja viidásitovdánahttit nuortalaččaid kultuvrra, lohká Venke Tørmænen.

Háliidii filbmet Ruoššas

Harry Johansen, gii lea filmma co-rešissevra, ja lea leamaš filbmenbáikkiin filbmeme lohká sin filbmen muhtun ráje Báhčaveajis ja Suomas.

– Muhto dađi bahábut eat ožžon vejolašvuođa fitnat Ruoššas filbmeme doppe gos Venke máttut orro. Korona-gáržžideamit dahke váttisin vuolgit Ruošša guovlluide. Filmma oktavuođas lei dattege olu mátkkošteapmi. Ledje 68 filbmenbeaivvi. Lean vuodján lagabui 34 000 kilomehtera biillain filmma oktavuođas, muitala Harry Johansen.

Gaskkamuttus ođđajagemánu čájehedje sii  filmma Venke bearrašii ja ustibiidda Svanvikas. Ledje 35 olbmo čájálmasas.

– Lei hui liekkus vuostáiváldin, muhtumat čirro maŋŋel filbmačájálmasa. Dan ovddas dovdat mii filbmadahkkit hui ilu, go Báhčaveaji nuortalaččat válde nu váimmolaččat vuostá filmma, muitala Johansen Ávvirii.

FILBMADAHKKIT: Anstein Mikkelsen (gurut bealde) ja Harry Johansen leaba ovttas rešisseren dokumentárafilmma «Šaamšik – máttaráhku gahpir». mas Venke Tørmænen lea váldopersovdna. Govva: Kenneth Ulstein Johansen/Siivet
FILBMADAHKKIT: Anstein Mikkelsen (gurut bealde) ja Harry Johansen leaba ovttas rešisseren dokumentárafilmma «Šaamšik – máttaráhku gahpir». mas Venke Tørmænen lea váldopersovdna. Govva: Kenneth Ulstein Johansen/Siivet

Áddjás ruhtadeapmi

Koronadilálašvuođa geažil lea prošeakta veahá maŋŋonan, ja Anstein Mikkelsen lea maid bargan ruhtademiin.

– Davvi-Norgga Filbmaguovddáža Ingrid Dokka lei beaivvi min luhtte gulaskuddame filmma birra ovdagihtii. Mii oaččuimet 500 000 ruvnno doarjjan sis. Kulturgáhttenlávdegoddi lei maid positiiva, muhto mii fertiimet guovtte geardde ohcat ovdal go oaččuimet sis doarjaga. Loahpas oaččuimet 200 000 ruvnno sis. Álbmotruhtadeapmi dahje  «crowd funding» lea maid leamaš dehálaš dán filbmii. 40:s adde doarjaga, ja sin lohku geain lea beroštupmi prošektii rievddadalai. Loahpas mii oaččuimet 30-40 000 ruvnno dainna lágiin. Olbmuin geat beroštit. Loahpas oaččuimet Norgga Filbmainstituhtas oktiibuot 300 000 ruvnno. Dasa lassin leat mii maid ožžon veahki Sámi Filbmainstituhtas ja Sámiráđis. Liikká leat mii veahá minusa bealde, eanas dan sivas go lea korona eatge ožžon diŋggaid maid leimmet diŋgon ja nu fertiimet dan dihte šluhttet, lohká Mikkelsen.

Ođđajagemánu maŋemus vahkku čájehuvvui filbma digitálalaččat Anáris Suomas, ja NRK:s lea lohpi čájehit ja streamet filmma guovvamánu 1. beaivvi rájes.

Related Articles