-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATMátketelefuvdnagielddus lea ávkkálaš

Mátketelefuvdnagielddus lea ávkkálaš

-

-

Kárášjoga mánáid- ja nuoraidskuvlla oahppit geavahit eanet áiggi skuvlabargguide maŋŋel go mátketelefuvdna gildojuvvui skuvllas, jáhkkimis eastadit maiddái givssideami skuvlaáiggis.

Go ođđa skuvlajahki rahpasii čakčat, de eai beassan šat Kárášjoga mánáid- ja nuoraidskuvlaoahppit geavahit mátketelefuvnnaid skuvlaáiggis.

Rektor oaidná dušše buriid beliid mátketelefuvdnagildosis.

– Mun meinen dat lea eastadan muhtin ráje givssideami. Mánát orrot maid eanet jaskadat ja sii astet smiehttat eanet skuvlabargguid birra. Dál ii leat šat hušša čuoggut ja geahččat telefuvnnaid. Dá leamaš hui buorre mearrádus váhnemiin, dadjá Kárášjoga skuvlla rektor Jan Gunnar Johansen.

 

Kárášjoga skuvlla rektor Jan Gunnar Johansen. Vuorkágovva: Inga Marie Guttorm

 

Ulbmil eastadit givssideami

Mannan giđa mearridii Kárášjoga skuvlla váhnenráđđi ja bargolávdegoddi (VBL) ja ovttasbargolávdegoddi (OL) gieldit mánáid ja nuoraid geavaheamis mátketelefuvnnaid skuvlaáiggis.

 – Mis lea dáhttu hehttet ja unnidit givssideami skuvlaáiggis. Čájehuvvo ahte givssideapmi dávjá dáhpáhuvvá sosiála mediaid bokte, givssideapmi dáhpáhuvvá sihke Facebookas, Snapchatas ja Instagramas, lohká VBL jođiheaddji Ravna Nystad.

 

Telefuvdna muosehuhttá

Váhnemat mearridedje maiddái ahte mánát ja nuorat eai oaččo geavahit mátketelefuvnnaid skuvlaáiggis vai oahpašedje eanet.

– Telefuvdna muosehuhttá mánáid ja nuoraid skuvlaáiggis. Mii háliideimmet ahte mánát galget oažžut veahá bottu telefuvnnas, go dan čuggot muđui jo hui olu. Lea váhnemiid ovddasvástádus čorget ja láhččit dili nu ahte mánát besset oahpu gazzat skuvllas, dál besset bargat skuvlabargguid ja oahpaheaddjit besset ráfis čađahit oahpahusa, lohká Nystad.

 

Ávžžuha eará skuvllaid čuovvolit

Go oahppit bohtet skuvlii, de addet mátketelefuvnnaid oahpaheaddjái gii lohkkada daid skáhppii.

Son máhcaha telefuvnnaid mánáide maŋŋel skuvlaáiggi.

– Ii leat doarvái ákkastallat ahte váhnemat fertejit máná fáhtet ságaide skuvlaáiggis, váhnemat sáhttet fitnat skuvllas dahje riŋget oahpaheaddjái. Mun jáhkkán mánáid ja nuoraid giitit ollesolbmuid boahtte áiggis. Jus skuvllas oidnet jo bohtosiid, de leamaš dát sihke dehálaš ja buorre mearrádus, dadjá Nystad.


Mánát ja nuorat čuvvot gildosa, dušše 3-4 oahppi leat viggan suoli geavahit mátketelefuvnna skuvlaáiggis. Čájáhusgovva: Audun Braastad / NTB scanpix

 

Lihkostuvvan máddin

Ovdal go váhnemat mearridedje ahte áigesuola galgá lohkaid duohkai, de ledje medias oaidnán eará skuvllaid mat ledje geahččalan dán ortnega.

– Mii leat oaidnán ahte Vestlándda skuvllain leat lihkostuvvan bures. Dál dieđusge ávžžuhan maiddái eará skuvllaid čuovvolit ja gieldit mátketelefuvdnageavaheami skuvlaáiggis, lohká Kárášjoga skuvlla váhnenráđi ja bargolávdegotti jođiheaddji Ravna Nystad.

 

Doahttalit gildosa

Kárášjoga mánáid- ja nuoraidskuvlla rektor Jan Gunnar Johansen muitala ahte mátketelefuvdnageavaheapmi leamaš stuora váttisvuohtan sin skuvllas ovdal.

– Dál gal lea dilli áibbas eará, mis leamaš dušše 3-4 vásáhusa mas oahppit leat geavahan telefuvnna suoli. Eanaš mánát ja nuorat dohkkehit mearrádusa. Oahppit geain lea hállan, dadjet maid ortnega buorrin. Lea hui stuorra ávki go váhnemat leat dahkan dán mearrádusa, eat ge mii skuvlla bealis, lohká son.

 

Bohtosiid oidnet giđđat

Kárášjoga skuvla vásiha ahte dilli lea buorránan, muhto sii eai sáhte vel čájehit konkrehta bohtosiidda.

– Mii eat dieđe vel lea go mátketelefuvdnagielddus buoredan skuvlamánáid bohtosiid. Giđa beallái beassat dan buohtastahttit diimmá bohtosiiguin. Mun jáhkkán gal dán váikkuhan buoret guvlui, loahpaha rektor Jan Gunnar Johansen.

-Almmuhus-