Lea vihtta jagi áigi go Geahkána márkanat lágiduvvojedje vuosttaš háve, ja dalle ledje moaddelogi guossi. Diibmá ledje 1600 guossi. Geahkána márkaniid jođiheaddji, Ina Margareth Hætta, lohká iežas hui movttegin ja rámis go márkanat leat nu sturron jagis jahkái. Dán jagi vuordá son vel eambbo olbmuid.
Lea vihtta jagi áigi go Geahkána márkanat lágiduvvojedje vuosttaš háve, ja dalle ledje moaddelogi guossi. Diibmá ledje 1600 guossi. Geahkána márkaniid jođiheaddji, Ina Margareth Hætta, lohká iežas hui movttegin ja rámis go márkanat leat nu sturron jagis jahkái. Dán jagi vuordá son vel eambbo olbmuid.
Geahkána márkanat, mat leat Geahkánis Návuona suohkanis, lágiduvvojit viđat geardde borgemánu 4. ja 5. beaivvi.
Bivnnuhis doalut
Márkaniid lágideaddji ja jođiheaddji, Ina Margareth Hætta, muitala ahte son oaččui jurdaga lágidišgoahtit dakkáraš doaluid go lei muhtin gii bođii sus jearrat vihtta jagi áigi diehtá go son ahte doppe Geahkánis lávejedje márkanat 1800-logus. Dan son ii loga dalle diehtán, ja nu de álggii ge son ohcat dieđuid dan birra ja jurddašii ahte son gal áigu geahččalit álggahit fas dan vieru. Nu de šadde ge dat doalut hui bivnnuhin Návuona suohkanis.
Earenoamáš historjá
Hætta muitala ge ahte Geahkánis leat ollu diŋggat mat leat dáhpáhuvvan vuohččan Norggas, nu go ovdamearkka dihte buozalmasruđat maid NAV:s oažžu dál, dat ledje vuohččan Geahkánis go doppe roasmmohuvai okta dievdu ruvkedoaimmas. Doppe álggii maid dásseárvu dievdduid ja nissoniid gaskka go lei muhtin hoavda gii háliidii ahte sis galggai seamma dienas.
– Lea oalle earenoamáš go dan unna báikkážis lea nie ollu geavvan. Nie de álggii ge jurdda movt galggan oažžut dan boares vuogi fas ruovttoluotta. Movt beasan čájehit olbmuide dan fiinna guovllu ja maiddai movt galget oažžut diehtit dan earenoamáš historjjá birra.
Lássanan viđa beavddis 26 beavdái
Vuosttaš geardde go Ina Margareth lágidii márkaniid de ledje vihtta vuovdinbeavddi doppe, 60 guossi ja 40 guossi fas feasttas. Njeallje jagi maŋŋel lea lohku lassánan 1500 guossái.
– Mu mielas lei hirbmat somá go nu oallugat bohte vuosttaš jagi. Lea maid somá jurddašit ahte vuovdinbeavddit leat lassanan viđa beavddis gitta 26 beavdái.
Ávžžuha gárvodit boaresmállet ládje
Márkanat leat lassánan jagis jahkái, ja Hætta lohká dan sáhttit boahtit das go olbmos leat bargonávccat ja go veahkkálasbargu lea.
– Positiiva jurdagat ii ge jurddašit nu stuorrát, ii ge galgga nu stuorisin šaddat, muhto goitge lea dat lássanan juohke jagi. Mun in áiggo ođđamállet diŋggaid dohko, háliidan doalahit dan boaresmállet vuogi. Mun láven maid ávžžuhit olbmuid gárvodit boaresmállet biktasiiguin.
Veteránabiillaid čájáhus
Márkaniin geavvá ollu suohtas, nu go oaggungilvu sihke mánáide ja rávisolbmuide, nuoraideahket, mas lea musihkka sidjiide geat leat vuollel 18-jahkásaččat, ollu ja iešguđetlágan vuovdinbeavddit, veteránabiillaid čájáhus, aktivitehta mánáide, logaldallan, elliid čájáhus ja eahkes lea konsearta káija viesus.
Nu go ovdalaš áigge
Hætta háliidivččii maid ahte Návuona suohkana olbmot bohtet márkaniidda, ja maid eará guovllus, nu go ovdalaš áiggi lea leamašan go ledje márkanat doppe.
Fiinna geasseloahpaheapmi
Márkanat leat borgemánu vuosttaš vahkkoloahpa, ja Hætta lohká dan fiinna geasseloahpaheapmin go dalle álget fas olbmuid, geat dušše gesiid orrot Návuona suohkanis, manname iežaset ruovttubáikkiide.
– Oainnán ahte leat ollu sápmelaččat álgán boahtit márkaniidda, ja dat lea nu somá. Juste nu go mun háliidan, lohká son.
Addá ollu energiija fas joatkit
Geahkána márkanat leat eaktodáhtolaš márkanat ja lágideaddji lea Ina Margareth. Son lohká maid ahte iežas mánáid haga son ii livčče nagodan lágidit, go lea earenoamáš ollu bargu.
– Juohke jagi mii jurddašit ahte galgat go mii gillet dan, maid mii oažžut das ruovttoluotta, muhto dat addá nu ollu ja juohke jagi maŋŋel márkaniid de jurddaša mii lea dáhpáhuvvan ja dat addá ollu energiija fas joatkit, loahpaha Hætta.
