-Almmuhus-
OĐĐASATMarie Therese N. Aslaksen – Šiela vuosttaševttohas Ávjováris

Marie Therese N. Aslaksen – Šiela vuosttaševttohas Ávjováris

-

-

NRK Sápmi ja Ávvir leaba bivdán listtonjunnošiid geat oassálastet sámedikkeválggaide 2017, vástidit moadde gažaldaga iežas birra. Dá lea okta kandidáhtain:

Válgabiire: Ávjovári válgabiire

Bellodat: Šiella

Namma: Marie Therese Nordsletta Aslaksen

Ahki: 38

Siviiladilli: Náitalan, njeallje máná

Eatnigiella/giella: – Sámegiella eatnigiella, hálddašan maid dárogiela.

 

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Skohteriin vuodjit dálvet, guliid bivdit geasset. Speallat pokera, biepmuid ráhkadit.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Oažžut mánáid.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Guldalan musihka. Ovttastalan bearrašiin ja mánáidan, stoahkan ja suohtastallan.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

Evttohas ii leat vástidan gažaldahkii.

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Barggan oahpaheaddjin Kárášjoga mánáidskuvllas. Ovdal bargan oahpaheaddjin Kampen skuvllas Oslos, ja Volla skuvllas Lillestrømas. Lean maiddái bargan fágalaš nuoraidčállin LO Finnmárkku ovddas, ja vuovdinkonsuleantan DnB Kárášjogas.

 

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leatgo leamašan sámediggeáirras?

– Leamaš politihkalaččat aktiiva 1995 rájes. Leamaš Sámedikki vuogádagas 1997 rájes. Ovddastin Bargiidbellodaga 1997-2009:s. Maŋŋel 2009:i ovddastin Sámit lulde listtu Sámedikkis.

 

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Giella-, kultuvra-, mánáidgárde- ja skuvlapolitihka áššiide. Mun háliidan ahte buot mánáin galgá leat seamma vejolašvuohta oahppat sámegiela, beroškeahttá gos ásset. Sámi mánát berrejit lága bokte oažžut vuoigatvuođa oahppat sámegiela sihke skuvllas ja mánáidgárddis. Mis galggašedje eanet sámi kulturviesut ja sámi deaivvadanbáikkit.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Oažžut resurssaid čađahit Váibmogiella.

 

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Go birrasa ja luonddu vuhtiiváldá de leat ruvkkedoaibmabázahusat katastrofan sámi guovlluide.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Otná boazodoallopolitihkka ii leat optimála, go ealáhus oažžu unnán áddejumi stivrejeaddji eiseválddiid bealis.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain?

– Sámediggi berre sihkkarastet ekonomalaš váikkuhangaskaomiid.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Dovddastit riddoguolásteddjiid vuoigatvuođaid.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Doaimmaid čađa mat evttohuvvojit Váibmogiela NÁČ:s.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Buot bargosajit sámi guovlluin leat dehálačča, ja fertet doalahit bargosajiid mat leat ja dieđusge háhkat ođđa.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

Evttohas ii leat vástidan gažaldahkii.

-Almmuhus-