<!--*/ /*-->*/
«Luonddus birget» lea speallu mas lubmet, bivddát rávddu ja vuolggát rievssatbivdui! Dasa lassin sáhtát dinet spealloruđaid.
Leavdnjalaš John Turi váillahii sámegiel spealu mii lea heivehuvvon movt sámit láhttejit ja ellet. Vuođđojurdaga vuođul ráhkadii son spealu man Leavnnja mánáidskuvlla mánát besse geahččalit, ja dasa sii liikojedje.
Lágádus bivddii almmuhit
Iđut lágádus jearai Turis almmuhit dan spealu, go ledje gullan dan birra, ja dál lea speallu gárvvis ja almmuhuvvon.
Spealu ráhkadeaddji lea movttet go speallu lea almmuhuvvon, ja sávvá ahte mánát dasa liikojit.
– Speallu lea dán áigge mánáide heivehuvvon, ii ge leat nu ollu morála das. Leat gal moadde koartta spealus mat leat váivves koarttat, muhto galgá leat somá speallat, lohká Turi telefuvnnas.
– Manná funet jus lea vuovdnái
Spealu ulbmil lea fuomášuhttit mo luonddus sáhttá birget – murjema, guollebivddu, rievssatbivddu ja fuođđobivddu bokte. Sáhttá vuovdit sállaša ja dinet ruđaid dainna lágiin.
– Ii ábut leat menddo vuovdnái, de manná funet, deattuha spealu ráhkadeaddji gii ieš lea meahccebáikkis bajásšaddan ja oahppan birget meahcástallamiin.
Speallu lea heivehuvvon mánáidskuvlla (1.–7.ceahki) ohppiide geat máhttet veaháš sámegiela. 2–5 máná sáhttet searvat spellui.
Oahpponeavvu lea John Turi hutkan birrasii golbma jagi áigi. Son lea čállán teavstta ja ráhkadan govaid.
– Spánnjain sáhttá guhká birget
Spealus lea duolbbus, bircu, johtinboalut, biergasat-koarttat (spánnja, oaggunstággu, giella), sálaš-koarttat (muorjjit, guolit), báberruđat ja gažaldatkoarttat. Gažaldatkoarttat ja njuolggadusat leat sáme- ja dárogillii.
Juohke spealli oažžu 5000 ruvnnu. Ovdal go sáhtát luonddu ávkkástallagoahtit, de fertet skáhput biergasiid. Lávkka fertet skáhput, ja de dárbbašat spánnja, oaggunstákku, giela ja hávlára.
John Turi muitala ahte spánnjain dahje oaggunstákkuin sáhttá guhká birgestallat.
Bargame eambbo prošeavttaiguin
John Turi muitala maid bargame oahpponeavvuin mii galgá leat interneahtas, muhto ii dieđe vel goas sáhttá almmuhit dan. Prošeakta lea giellaoahppan mii ii galgga baldit mánáid oahppamis sámegiela.
– Oahpponeavvu livččii measta gárvvis, ja dasa váilu vel ruhtadeapmi, muitala son loahpas.
