-Almmuhus-
OĐĐASAT– Maŋida buot bargguid

– Maŋida buot bargguid

-

-

Guhkes dálvi ja olu muohta maŋida eanandolliid giđđabargguid. Dan muitala Deanu boanda Markus Heiberg. Boahtte vahkku rájes galggaše gilvigoahtit gittiid, muhto lea ain nu olu muohta miehtá Finnmárkku ahte buot barggut maŋŋonit.

Guhkes dálvi ja goavvi giđđa lea dagahan bárttiid ealáhusaide Finnmárkkus. Ávviris leat čállán movt boazodoalu lea váikkuhan.

Spábbačikčiid maid, go čiekčanšiljut eai leat suddan.

 

Galggašedje boahtte vahkku gilvigoahtit gittiid

Maiddái eanandollui čuohcá go muohta ii sutta, ja dálvi bistá.

Deanu eanandoalli Markus Heiberg muitala diibmá beassan juo miessemánu 18. beaivvi gilvigoahtit, muhto dán jagi ii leat doaivva ge ovdal geassemánu.

Guhkes giđđa maŋida eanandoalli giđđabargguid, mii fas dagaha ahte šaddá oanehit áiggis doaimmahit daid bargguid, go vuos beassá álgit.

– Deanus galggašeimmet boahtte vahkku gilvigoahtit, muhto dál lea ain 20 centimehtera muohta. Eat beasa šibihiid ge luoitit olggos geassemánu álgobeivviid nu go lávet, lohká Heiberg.

 

– Maŋida buot bargguid

Heiberg lea 2001 rájes leamaš eanandoalus, ja lohká dá lea eahpedábálaš jahki.

– Maŋemuš jagiid leamaš árragiđđa, ja olmmoš lea hárjánan ahte lea árragiđđa. Doliin gal lávejedje lohkat ahte dá lea dábálaš jahki. Dál lea heajos jahki, dahje giđđa. Dat maŋida buot bargguid.

Son ii loga muitit dákkár fuones giđa ovdal vásihan, muhto sávvá goit ge buori geasi. Lohká maid ahte heajos giđđa ii mearkkaš heajos geasi.

Šibihiid láve luoitit olggos geassemánu álgobeivviid, muhto dan ii sáhte dán jagi dahkat. Dat dagaha ahte šaddá biebmat guhkit, ja oastit lassi fuođđariid.

– Sáhttit gal luoitit olggos, muhto ii leat guohtun de, lohká son.

 

– Lummasgieđaid vuorddašit bivvala

Heibergas ja su eamidis lea stuorra šibitdoallu, ja leat olu giettit. Son lohká šaddat olu barggu go dál vuos suddá buot muohta.

Son vuordá boahtte vahkku  bivaldit, ja sávvá muohttaga suddat.

– Muhto dat váikkuha buohkaide, lea go stuorit vai uhcit doallu, buohkat háliidit áramus guohtuma. Váikkuha buohkaide seamma ládje go guohtun šaddá maŋŋelebbui.

Heiberg lohká ahte dál ii leat go lummasgieđaid vázzit ja vuordit bivvalis dálkkiid, vai muohta suttašii.

 

Seamma ládje miehtá Finnmárkku


FINNMÁRKKU BOANDASEARVVI JOĐIHEADDJI: Grete Liv Olaussen. Preassagovva.

Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji Grete Liv Olaussen lohká dilli lea ovttalágan miehtá fylkka.

Olu sajiin lea olu muohta, eai ge leat giettit vel ihtán.

– Lea olu muohta ja jiekŋa, muhto dálkái ii sáhte maide. Dás ferte dušše vuordit, ja ráhkkanit dasa go de suddá. Dál lea erenoamáš maŋŋi giđđa, ja erohus diimmážis lea stuoris. Diibmá lei ges hui árra giđđa, lohká Olaussen.

 

Šattut sáhttet jápmit

Váikkuhus lea ahte boanddat eai boađe johtui nu árrat go galggaše, vaikko lohká ahte eai láve ovdal go miessemánu 17. beaivvi boahtit johtui.

Lohká ahte sáhttá maid nu ahte go vuos bivalda, de suttiha muohta ja giettit goiket jođánit. Dan ii dieđe vuos.

– Dat mii lea gelddolaš, lea oaidnit leat go šattut eallán dálvvi. Lea dávjá jus lea assás jiekŋa, ahte šattut sáhttet jápmit. De šaddá ođđasit gilvit ja dat šaddá stuora váttisvuohtan, lohká son. Muhto ii čuoččut ahte lea nu, go dan ii dieđe ovdal go muohta suddá.

– Lea vuos ain dušše miessemánu álgu. Lea sátnevájas ahte jus lea čoaska miessemánnu, de lea buorre šaddu. Vaikko dákkár giđđa lea, de sáhttá buorre rássešaddu geasset, lohká Olaussen, ii ge jáhke dál vel dárbbašit makkárge heahtedoaimmaid jurddašit.

-Almmuhus-