-Almmuhus-
OĐĐASAT– Máŋgii, máŋgii lean gáhtan

– Máŋgii, máŋgii lean gáhtan

-

-

Ovddeš alkoholihkar lohká máŋgii gáhtan go rahpasit lea muitalan alkoholismma birra.

Sirbmálaš Tor Asle Varsi ii leat nu go buohkat earát, son lea ovddeš alkoholihkar, ja logi jagi dás ovdal lávkii son eret jugešvuođas ja mearridii muitalit rahpasit dan birra. Jagit leat vássán ja leat leamašan sihke buorit ja heajos vásáhusat rabasvuođa ektui.

– Ávžžuhuvvojin rahpasit muitalit, go mus lei dáhttu earáid veahkehit, geat leat dahje leat leamašan seamma dilis go mun.

 

Heajos bealit čuohcán

Čájehuvvui ahte eai lean dušše positiiva bealit rabasvuođain, ja lean vásihan heajos beliid maid mii dieđusge lea čuohcán munnje. Leamašan ollu buorit bealit, muhto váivvit bealit leat bistán ollu guhkit go buoret bealit, lohká Tor Asle Varsi.

Son lasiha jođánit ahte váivvit bealit čuhcet garrasit ja guhkit go buoret bealit.

 

Gáhtan

– Máŋgii, máŋgii lean gáhtan, muhto sáhttit váldit oahpu das maid lean gillán rabasvuođain. Sámi servodat ja eandalii politihkkárat berrejit váldit beroštumi das mii dáhpáhuvvá beaivválaččat ja ovddidit daid váttis áššiid, lohká Tor Asle Varsi.   

Son ii loga alddis vástádusa mo galggašii botket tabu man lohká vásihit, ja heajos beliid go rahpasit muitalit váttuid birra.

– Sáhka lea ahte galgá botket jávohisvuođa ja mo galgá rabasvuohta leat ávkin servodahkii. Ii mus leat vástádus, muhto mu mielas ii váldde Sámediggi duođas mii dáhpáhuvvá beaivválaččat dearvvašvuhtii. Jus mii joatkit nu go dál, de eat botke jávohisvuođa, lohká son.

 

Politihkkárat eai ovddit heajos beliid

Son čujuha ahte Sámis lea buorre gelbbolašvuohta, ja lohká jus beare Sámediggi ja buot eará politihkkárat livčče ádden dan gelbbolašvuođa ávkkástallat, de livččii sámi servodahkii buorrin.

– Mun háliidan ahte eai galgga dušše buriid beliid oaidnit, muhto maiddái ovddidit heajut beliid. Duostat čuožžut sin bálddas geat dustet muitalit iežaset váttisvuođaid ja dan mun ohcalan politihkkáriid bealis. Fápmu lea deháleabbo go olmmošlaš árvu, lohká Varsi.

2011:s vácci Tor Asle Varsi Norgga geažos geahčái ja oaččui fuomášumi, ja vázzima fáddá lei ge justa fal alkoholisma ja su rahčamuš beassat das eret.

 

Ain servodatváttisvuohta

Maŋemuš jagiid lea alkoholisma čalmmustahtton, muhto dattetge lea ain stuorra servodatváttisvuohta.

– Rabasvuohta dieđusge rahpá máŋga vejolašvuođa servodagas, muhto mun dovddan dat lea geavahuvvon mu vuostá iešguđet oktavuođas. Servodagas lea gáržžes oaidnu, go muitala ahte leamašan alkoholihkar, de ollugat gáddet ahte olmmoš lea seammás analfabehta. Ii oro leamen vuoigatvuohta hállat eará áššiid birra, lohká Varsi.

Son dovdá ge ahte su rabasvuohta lea gáržžidan su.

 

Heajos dovddut

Son muitala vásihan olggušteami, badjelgeahččanvuođa ja ahte ii váldo duođaš go leat eará áššit ságas. Son lea Deanu gielddastivrra ovddeš politihkkár, muhto geassádii ovdal go áigodat nogai go dovddai iežas vealahuvvon.

Son lei Bargiidbellodaga áirras ja čohkkái mannan áigodagas gielddastivrras.

Dovddan badjelgehččon, ja jus eará áššiid hálan, de ii lean dahje leat šat árvu mu oainnus, lohká Varsi.

 

Váttis joatkit politihkas

Son muitala vuosttaš heajos dovdduid čuožžilan go politihkkegođii ja čájehit servodatberoštumi.

– Sávaldat lea ahte mu vásáhus galgá boahtit servodahkii buorrin, muhto nu ii oro leamen. Vuohtán ahte alkoholisma lea ain tabuášši ja lea váttis hállat rahpasit. Lea dieđusge hui šállošahtti ja váidalahtti. Livččen sáhttán joatkit politihkkemis jus livččen dovdan ahte mus lea doarjja, muhto dan in dovdan. Dan sivas ii leat váttis botket go ii mus lean šat luohttevašvuohta, dadjá Tor Asle Varsi.

Son lasiha ahte muđui maid servodagas vásihan daid beliid go lea lehkkon iežas birra.

Rabasvuohta čuohcan ollu

Tor Asle Varsi mielas lea váttis vástidit livččii go dál maid seamma rahpasit muitalan iežas duogáža birra.

– Lea veaháš váttis vástidit livččen go dál rahpasit muitalan, in dieđe livččen go seamma nanus. Rabasvuohta lea čuohcan munnje ollu, ja galgá oba gievra doarrut servodaga vuostá go dovdá ahte ii oaččo doarjaga, ja mo dalle galgá badjelgeahččanvuođa oažžut eret ja botket tabukultuvrra, vástida son oanehaččat.

 

Ferte šaddat čeahpibun guldalit

Son oaivvilda ahte servodat ferte šaddat čeahpibun váldit vuostá ja guldalit sin geain lea juoidá muitalit.

– Jus dat olbmot olgguštuvvojit, de eai beasa goassige eret tabuváttisvuođain, oaivvilda Tor Asle Varsi.

 

Ii máhte govvahállat su dili

Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilæ lohká iežas ovdal kommenteren Tor Asle Varsi čuoččuhusaid, muhto son ii máhte govahallat su dili.

– Okta sivva manin háliideimmet su politihkkii lei go sus lei gelbbolašvuohta ja duogáš mii sus lea, seammás ledje sus oaivilat mat livčče sáhttán váikkuhit. Go bargagođiimet áššiiguin, de son ii dihtton ja dalle lea váttis barggat. Son ii ge boahtán čoahkkimiidda, ja de lea maid váttis váikkuhit ja oažžut luohttámuša, čilge Frank Ingilæ.

 

Rabasvuohta obbalaččat buorre

Frank Ingilæ lohká rabasvuođa buorren ja guoská visot áššiide.

– Rabasvuohta dahká dávjá ahte gávdnojit buorit čovdosat, ja seammás oažžu olmmoš áddejumi dillái. Jáhkán obbalaččat rabasvuohta lea buorre, loahpaha son.

 

– Dehálaš dohppet historjjá ja ávkkástallat dan

Sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen, gean ovddavástádussuorgái gullá Sámedikki gárrendille- ja dearvvašvuođapolitihkka, mieđiha ahte sámi politihkkárat ja earát berrejit šaddat čeahpibun dustet sin geain lea muitalus muitalit ja ávkkástallat buorebut dieđuid ja sin vásáhusaid.

– Ferten seammás dadjat ahte lea dehálaš ja stuorra árvu ahte olbmot rahpasit muitalit iežaset muitalusa. Alkoholisma lea nana sajáiduvvan servodatváttisvuohta ja lea dehálaš ahte mii ja servodat leat gergosat dohppet historjjá man olbmot čuodjalit muitalit. Sihke mii politihkkárat ja fágaolbmot fertet leat gozuid alde, lohká Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen.

 

Tabu

– Nu go ollu eará áššit, de leat maiddái alkoholismii čadnon tabut ja erenomážit sidjiide geat leat dan dilis lea váttis rahpasit muitalit albmosis ja seammás galget olahit earáid iežaset muitalusain. Smiehtan mii politihkkárat fertet šaddat čeahpibun váldit vuostá sin geat nu rahpasit muitalit iežaset muitalusa. Mii eat leat doarvái čeahpit, dovddasta Henrik Olsen.

(Ášši joatká gova vuolde)


BUORIDANMUNNI: Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen.
Vuorkágovva: Inga Marie Guttorm

 

Šálloša

Lea hui šállošahtti go Tor Asle dovdá unohisvuođa ja ahte ii leat olahan dan maid háliida iežas rabasvuođain. Lea hui buorre ja dehálaš ahte muitala rahpasit dan dovddu birra.

– Son lea oaffaruššan oasi alddis ja dalle ii leat buorre ahte čohkká heajos dovdduin ahte su gelbbolašvuohta ii leat boahtán doarvái ávkin, lohká Henrik Olsen.

 

Buoridanmunni

Henrik Olsen lohká ahte nu go Tor Asle Varsi muitalus, lea dehálaš resursa man berre árvvus atnit ja geavahit.

– Nu go mun ádden, de lea su ulbmil leamašan earáid veahkehit, ja dan dihte lea ge dehálaš ahte mii buohkat šaddat čeahpibun addit sutnje ja earáide sátnesaji, lohká Olsen.

Son čilge sámepolitihkas leamašan maŋemuš áigge fokus gárrenmirkkuide ja ahte lea stuorra servodatváttisvuohta, muhto Henrik Olsen lohká Sámedikki geavahan eambbo návccaid rivttiide ja gillii.

– Mis lea buoridanmunni, go dearvvašvuohta lea suorgi mas mii sáhttit šaddat čeahpibun, lohká Olsen.

Son čujuha ahte Sámis leat dearvvašvuođaásahusat main lea buorre gelbbolašvuohta, nu go ovdamearka dihtii Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psyhkalaš dearvvasvuođasuddjen ja gárrendilledikšu.

Ávvir lea geahččalan oažžut ságaide Finnmárkkuklinihka ja SÁNAG kommenteret ášši obbalaččat, muhto eat leat lihkostuvvan ovttage oažžut ságaide.

-Almmuhus-