Dan lea Ávvir jearran sihke dálkeeinnosteaddjis ja Norgga meteorologalaš instituhtas.
Dan lea Ávvir jearran sihke dálkeeinnosteaddjis ja Norgga meteorologalaš instituhtas.
Porsáŋgulaš Dagny Sofie Larsen (81) lea oahpis oallugiidda árbečeahppin ja dálkeeinnosteddjiin Sámis, danin Ávvir lei váldán suinna oktavuođa gullat makkár geasi galgá vuordit.
– Geasi ii galgga vuordit ovdal go boahtte mánu álggus, go dalle riegáda mánnu, čilge Dagny Larsen.
Son lohká dál vuos ii galgga vuordit lieggasa. Lasiha:
– Geassemánu 20. beaivvi rájes sáhttet leat jo báhkkatemperatuvrrat danne go dalle lea ollesmánnu.
Vuorkágovva: Astrid Helander.
Doppe gos riegáda mánnu
Albmenáhkki lea su buoremus veahkki mas geahččá guđe almmiguovllus mánnu riegáda ja goas lea láđas.
– Mun geahčan das gos mánnu riegáda davvi-oarjin, davvi-nuortan, doppe dálki boahtá. Jus mánnu ija guovllus riegáda dahje lea láđas ihkku, šaddet arvvit geasi áigge ja dálvet fas borggat.
Eai dieđe
Norgga meteorologalaš instituhtas mihtidit temperatuvrraid logi beaivái ain ovddos guvlui.
– Don sáhtát guovlat senorge.no siidduin mas oainnát makkár dálki lea leamaš, muhto mii eat sáhte diehtit makkárin geassi šaddá dán geasi, muitala Klimatjenesteavdelingen dutki Reidun G. Skaland.
Dutki sániid mielde dálki rievdá beaivvis beaivái, danin lea váttis einnostit makkár dálki ja geassi šaddá. Muhto čujuha ge eará institušuvnnaide.
– Gávdnojit áigodateinnosteamit maid eará institušuvnnat dahket. Muhtumat dain einnostit ahte temperatuvrrat Davvi-Norggas galget leat lieggaseappot go dábálaččat dán geasi, muitala dutki.
– Čuovo YR.no!
Dat lea ráva man addet Norgga meteorologalaš instituhtas álbmogii jus háliidit diehtit makkár temperatuvrrat šaddet geasset. Go ieža oaivvildit ahte vaikko gávdnojit áigodateinnosteamit, de eai dat leat doallevaččat.
– Dakkár einnosteamit muitalit golbma mánu ovddas, eai ge muital mo šaddá dálki juohke sierra mánus. Vaikko gaskamearálaš temperatuvrrat áigodagas sáhttet leat lieggaseappot go dábálaččat, de sáhttá ovtta mánus leat hui galmmas ovdamearkka dihte, eat ge sáhte diehtit goas temperatuvrrat liegganišgohtet boahtteáiggis. Rievtti mielde sáhttit ávžžuhit olbmuid yr.no siidduin geahččat makkárin geassi šaddá, muitala Klimatjenesteavdelingen dutki Reidun G. Skaland.
– Luopmánat eai šatta
Dagny Larsen ieš máŋgii vásihan ahte su dálkeeinnosteamit eai álo doala deaivása, nu go lohká, de mannan cuoŋománu ii lean dat dálki man lei vuordán.
Boahtte luomejahki iežas mielas ii šatta buorren aŋkke riddoguovlluin:
– Mun duvle ledjen geahččamin jekkiid, liđiid. In dáppe jáhke šaddat luopmániid dán geasi. Soaitá duoddaris šaddat eará luomejahki, muhto riddoguovlluin gal in jáhke. Maŋimuš vahku dálkkit leat váikkuhan, loahpaha Larsen.
