-Almmuhus-
OĐĐASAT Luovosbeatnagat rohkkáhedje su herggiid: – Váiddan jus oainnán daid nuppes 

Luovosbeatnagat rohkkáhedje su herggiid: – Váiddan jus oainnán daid nuppes 

-

-

Luovosbeatnagat leat olu Guovdageainnus muhto Joar Eira Rasdal  mielas ii lea leamaš váttisvuohtan ovdal go dal go bohte su gárddi sisa Loaŋkonjárggas ja rohkkaheadju su herggiid – Váiddan jus oainnán daid nuppes, lohká son. 

Dat lei iđđesija bearjadaga čuovganeapmái go Joara eadni Ellen Eira Rasdal morihii go gulai beatnagiid ciellame olggobealde su viesu eatnogáttis  Loaŋkonjárggas gos su bártnis lea gárdi mas leat hearggit. Ellen oinnii ahte  ledje guokte beatnaga mat ledje gárdde siste oaguheame herggiid.

– Muzet heargi lea njuiken olggos ja mannan. Mii eat dieđe lea go dat muzet heargi borahallan daidda luovus beatnagiidda, čilge Joar. Muhto dat golbma eará hearggi gal ledje ain gárddi siste. 

Eará bohccot

Joar lohká ahte dat eará bohccot eai lea borahallon muhto oidnojit gal guolgadohpat gárddi siste ja son joatká:

– Sávvamis ii lea gáskkahallan dat mu muzet heargi muhto dan eat vel dieđe go eat lea vel dan gávdnan. Dat lea hui váttis go lea várra mannan eanu mielde eat ge sáhte vuohttit dan go lea nu olu luodda doppe. 

Ohcame

Bearáš lea dal ohcan hearggi máŋga diimmu. Sii leat  maid čállán ja almmuhan Facebookii olbmuide dieđáhusa ahte váldit oktavuođa jus leat oaidnán hearggi márkanis dehe luoddabealláin gos nu. 

– Dat ledje maŋis muhto eai vuohttán šat, eat dieđe manai go suoma guvlui dehe márkanguvlui. Muhto dal orru nu ahte heargi lea maŋemus oidnon campingsajis márkanis. Dat lea várra ahte boazu čuožžu luoddabeallás gos sáhttá maid vuojáhallat, dadjá Joar Eira Rasdal.

– Heargi ii lea nu lodji ahte boahtá olbmuid lusa, dušše su lusa, lasihan son. 

Luovosbeatnagat

Váttisvuohta luovosbeatnagiiguin lea Guovdageainnus, muhto Joaris eai leat leamaš váttisvuođat ovdal go dán dálvvi. Son ávžžuha maid olbmuid veaddit beatnagiid go sáhttet rohkkáhit bohccuid mii lea maid ovdal geavvan Guovdageainnus. 

– Olbmot galget veaddit beatnagiid ja jus oainnán luovosbeatnagiid fas de mun gal váiddan politiijade, lohká Joar Eira Rasdal.

Heargi gávdnoi

Eahkesbeaivvi bearjadaga gávdnui heargi Suohpatjávrigáttis guokte eará bohccuin Isak Mathis Triumfa siiddas muitala Joara eadni Ellen Eira Rasdal

– Vulgen dohko vuoddjit ja de leai heargi doppe jávregáttis. Ja de riŋgejin veahki ja de sii njoarostedje dan gitta ja dal muzet heargi  lea fas ruovttus áiddi siste. Muhto hearggit leat hui árggit dal dat oidno, min eat dieđe man guhká dat lea oaguhallon eske iđđedis. Muhto lihkus eai leat gaskohallon. 

Bearjadaga eahkesbeaivvi gávdnui Joara boazu fas. Gurut bealde, Isak Mathis Triumf, Joar Eira Rasdal, Kari Margrehte Triumf. Govven: Ellen Eira Rasdal
Bearjadaga eahkesbeaivvi gávdnui Joara boazu fas. Gurut bealde, Isak Mathis Triumf, Joar Eira Rasdal, Kari Margrehte Triumf. Govven: Ellen Eira Rasdal

 Ellen Eira Rasdal muitala ahte maŋŋel dan dáhpáhusa ferte álo ballat jus de bohtet fas dat beatnagat gárddi sisa oaguhit bohccuid. 

–Giđabeallái lávejit beatnagat ruohttat go olbmot eai veatte daid, dat dušše luitet daid olggos summal. Ja dal in duostá bálljo nohkkat šat jus de bohtet fas diehke. Muhto almhál dal manná bures dadjá son. 

- Advertisement -
-Almmuhus-