-Almmuhus-
OĐĐASATLuondduriggodagaid hálddašeapmi lea dehálaš Kárášjot` listui

Luondduriggodagaid hálddašeapmi lea dehálaš Kárášjot` listui

-

-

Kárášjot´ listu oaivvilda leat dehálažžan nannet báikkálaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid mehciide.

– Kárášjot´ Listta áigumuš lea bargat dan ala ahte vuhtiiváldit ja nannet báikkálaš álbmoga árbevirolaš vuoigatvuođaid mehciide ja ávkkástallat luondduriggodagaid, maiddái suodjaluvvon guovlluin, ja dan mii leat bidjan iežamet gielddaválgaprográmmii 2015-2019 áigodahkii, čállá listtu nubbinevttohas Jan Idar Somby preassadieđáhusa bokte.

 

– Ássiin vuoigatvuohta iešmearrideapmái

Sii oaivvildat ahte gieldda ássiin lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja ahte álbmot galgá ieš beasset ovddidit servodaga, ja hálddašit riggodagaid ja veahkkeváriid iežaset eavttuid ektui. Sii háliidit ahte ássiin, ovttas vuođđoealáhusaiguin, galgá leat eanet váikkuheapmi min guovlluin, mo daid geavaha ja ahte lea beasatlašvuohta guovlluide.

– Midjiide lea hui dehálaš bargat dan ala ahte ovddidit gáibádusaid ásahit oktasaš opmodat- ja geavahanvuoigatvuođaid luondduriggodagaide eanaareálaide gielddarájáid siskkabealde. Álbmot sáhttá oažžut eaiggát- ja geavahanvuoigatvuođaid areálaide ja resurssaide gieldda rájáid siskkabealde, Finnmárkulága §5 mielde, jus álbmogis lea dáhttu bargat dasa ahte gielda álbmoga ovddas sádde oktasaš gáibádusa Finnmárkku kommišuvdnii. Seammás maiddái oaidnit vejolašvuođaid ahte ođasmahttin resurssain sáhttit háhkat ođđa bargosajiid ja nu ovddidit servodaga ja ealáhusovdáneami iežamet dárbbuid vuođul, ja maid ieža beassat stivret ja nu oažžut luondduriggodagaide báikkálaš hálddašeami ja ásahit hálddašanorgána mas lea iežas stivra ja čállingoddi/hálddahus

 

– Geavaheapmi dagahan guovlluid luonddumeahccin

Somby čállá iežaset beroštit bargat viidáseappot ovddidit báikkálaš resurssaid juohke láhkái, ja vuhtiiváldit historjjálaš- ja kultuvrralaš árbevieruid. Seailluhit gieldda juohke lágan čoagginkultuvrra, ođđa divvagiid haga go muorrateaiggaid ohcá, guollebivdimiidda ja muđui árbevirolaš geavaheapmái lea dehálaš gieldda ássiide.

Kárášjot´ Listta mielas lea dehálaš ahte luonddumeahcit ja suodjaluvvon guovllut sámi guovlluin eai heađuš árbevirolaš meahccástallama ja hálddašeami.

– Mii oaivvildat ahte máŋgga dáfus lea dát geavaheapmi mii lea dagahan, ahte dát guovllut otne leat šaddan heivvolaš luonddumeahccin ja eanasuodjalusguovlun, čállá Somby.

 

– Báikkálaš bivdiin galgá vuosttašvuoigatvuohta

Somby, guhte maiddái lea Kárášjoga Ealgabivdiid searvvi jođiheaddji, čállá Kárášjot´ listtu maid oaidnit hui dehálažžan ahte suodjalusguovllut galget ráddjejuvvot, luonddumeahcci rahppojuvvot báikkálaš álbmogii beassat dan geavahit nugo sii ovdalge lea dan dahkan ja ahte lohpin šaddá dábálaš ealgabivdui luonddumeahcis.

– Seammás maid jurddašat ahte báikkálaš bivdojoavkkuin galgá leat vuosttasvuoigatvuohta bivdoguovlluide. Midjiide lea maid dehálaš ahte mii beassat divodit ja buoridit geassemáđijaid amas luonddu eanet billistit, čállá son.

 

Viidáseappot Kárášjot´ listu dáhttu buohtastahttit Deanu ja Kárášjoga Deanočázádaga hálddašeamis, juogadit doaimmaid dán guovtti gieldda gaskkas, ja ásahit sierra bálvaluskantuvrra Kárášjohkii.

Sii oidnet maid dehálažžan oččodit johkaluossabivdoguovddáža ásahuvvot Kárášjohkii, gos luossadutkan ja gaskkusteapmi lea guovddážis, go čállet Kárášjoga gielddas leat duppal guhkit johka go Deanu gielddas, birrasii 600 km, gosa luossa manná ja gos gođđá.

– Midjiide lea maid dehálaš oččodit ásahit oahppa-, dutkan- ja guovlostašuvnna earret eará meahccegeavaheapmái ja ođasmahtton luondduresurssaid ávkkástallamii Beaivvášgietti Duottarstobus sihkkarastin- ja viiddáseappot fievrrideami dihtii sámi luonddugeavaheami. Dákkár dutkanguovddáš guovdo sámi addá ollu vejolašvuođaid.

-Almmuhus-