-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILATLuonddugáržžideapmi Riehpovuonas

Luonddugáržžideapmi Riehpovuonas

-

-

Mannan vahkku lei Luonddugáhttenlihttu bokte dehálaš seminára Nussira ruvkedoaimma birra Riehpovuonas. Min jođiheaddji Trond Einar Karlsen oasálasttii Riehpovuonas ja lei mielde debáhtas.

Dehálaš árbevierru olbmuide mearrasámi guovlluin lea ahte heivehit luonddugeavaheami resursariggodaga ektui. Min gávcci jahkodagain leat sierra resurssat mat gávdnojit ja sáhttet geavahuvvot. Hálddašeapmi ja ávkkástallan dáid riggodagain leamašan alo vuođđoárvon ahte seailluhit daid boahttevaš buolvvaide. Dát lea ge sivva manin mis leamašan dássážii rikkis luondu ja leat sáhtán ávkkástallat resurssaid dego omd. luosa, sierralágan sáivačázeguliid, boazodoalu, rievssatbivddu, dorski, ja eará mearrašlájaid maid álbmot lea sáhttán ávkin atnit.

Mirkkuid luoitit borramušgárrái

Guokte miljovdna ruvkebázahusat galget juohke jagi bidjot min bordámušgárrái! Nussira eallináigi lea rehkenaston sullii 15 jahkái, ja dát mearkkaša jáhkitmeahttun hivvodat mirkkolaš bázahusat galget bidjot dasa man min jođiheaddji semináras lohká leat “de go bidjat njuolga johkii”. Mearradutkaninstituhtta rehkenastá ahte sullii 1400 tonna veaikki, 588 tonna kromma ja olles 240 tonna nihkkel bohtet merrii bidjot jahkásaččat!

Mearradutkaninstituhta lea gulaskuddanreivves Nussirprošektii bagadallan Riehpovuona ekovuogádaga. Sii cuigot ahte lea stuorra váttisvuohta ahte Nussira ohcamušas mirkkoluoitimii leat boasttuvuođat earet eará vuona čikŋodaga ektui. Nussir ohcamuša modeallain boahtá ovdán ahte dehálaš sajiin vuonas leat čikŋodat gaskal 40 ja 57 mehter, go duohtavuođas lea dušše 30 mehter. Mearradutkaninstituhta čoahkkáigeassu lea ahte goalmmádasoassi čáhcemássas mearrabotni láhka molsašuvvu guovtte vahkkus, ja buot čáhci vuonas boahtá molsašuvvat mánnosaččat. Sii maid čállet ahte luossa sáhttá váikkuhuvvot ruvkebázahusain, ja ahte njunnes luosa dehálaš haksu sáhttá heittogin šaddat.

Ealáhusat duvdojuvvot

Boazodollui lea Nussir-prošeakta áitta mas bohtet issoras ja heajus čuovvumušat. Dát maid boahtá ovdán 220 siidosaš dokumeanttas mii lea dáhkon Protect Sápmis. Šaddet golbma bávkaleamit beaivválaččat, mat bohtet eatnama šluvgit. Olbmot eai boađe dovdat dáid bávkalemiid, muhto elliin leat eará áiccut go mis; omd. oinniimet dás ovdamearkka 2004 tsunámi oktavuođas, go eallit báhtarišgohte váriide ovdal go olbmot obbage áddejedje mii geavvá. Smávva oasážiin váldojit guovllut boazodoallin eret, ja dát ii leat go okta vel gáržžideapmi mii dagaha ii dušše areálagáržžideami, muhto maiddái bávkalemiid mat eahpitkeahttá leat heađuštussan bohccuide ja bajoniidda, erenoamážit guottetáigin. Boazodoalus leat doarvái áitagat, ja dál Nussir lasiha vel ovtta.

Riehppovuotna lea luossavuotna ja dehálaš gođđanbáiki sáidái ja dorskái. Dorski gođđanguovllut leat kártejuvvon Mearradutkaninstituhtas, ja kártemat čájehit ahte váldonjuolggadussan vuonain ahte guolli gođđá. Riehpovuotna lea kategoriserejuvvon dehálaš nationála gođđanbáikin dorskái.

Nussir bealis lea daddjon ahte veaiki (kobber) lea dehálaš dálkkádatnuppástussii. Dađi bahát, Nussir, de lea nu ahte gáržžideapmi ja bázahusat dahket vearrábun birrasa ja dálkkádaga ektui go dan buori maid metállaroggan dahká. Árja lea Sámedikkis jienastan prošeavttaid vuostá mat dahket vearrábun min luondduriggodagaid ávkkástallama. Jahkásaččat luoitit guokte tonna mirkkuid smávva vuonažii mii lea gođđanbáiki dorskái ja luosajoga njálmmi vuotna ii leat dohkálaš!

Per Olaf Persen Árja 1. evttohus Nuortaguovllu válgabiirres

Ole Nils Ailo Siri Árja 1. evttohus Davviguovllu válgabiirres

Trond Einar Karlsen Árja jođiheaddji

-Almmuhus-