-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
KULTUVRALuoitilii buot ja čavgii Guovdageidnui

Luoitilii buot ja čavgii Guovdageidnui

-

-

Nuorra son gal lea, muhto guhkkin eret aittoálgi; son ii leat go 18 jagi, muhto lea jo neaktán13 jagi. Son ii leat jurddašan heaitit fanadeames sihke dovdduid ja goruda dohko gosa rolla gáibida. Nuorra ja hárjánan neavttár, deanunieida Eila Ballovara Varsi, lea dal ollen Sámi našunálateáhteralávdái.

Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea ráhkkaneame dán čávčča álgočájálmassii.

Teáhter lea bargame bihtáin Human Zoo, man Kathrine Nedrejord lea čállán, ja mii lea historjjalaš ovttasbargu gaskkal Sámi- ja Norgga Našunálateáhtera.

Bihtás nektet Mary Sarre, Nils Henrik Buljo, Marte Fjellheim Sarre, Anitta Suikkari ja nuorra neavttár gii vuohččan lea mielde Sámi našunálateáhteris, Eila Ballovara Varsi, dieđiha Beaivváš Sámi Našunálateáhter.

 

Neaktán olles mánnávuođa

Mađi nuorat olmmoš lea, dađi váddáseappot lea diehtit ja válljet makkár oahpu ja bargui galggašii loahpa loahpas.

Liikká leat soapmasat geat eai oro bártideame diehtimis ja válljemis.

Okta sis lea Eila Ballovara Varsi, guhte áigá juo orro mearridan maid bargat ja gosa galgá:

– Ledjen oassi Sámi mánáidteáhteris logi jagi (2006-2016). Olles mánnávuođa nekten. Dan maŋŋá mearridin ahte in hálit dušše dahkat dan astoáiggedoaibman, muhto baicca dahkat karrieara das. Dasto mun válljejin drámásuorggi joatkkaskuvllas, mainna lean aiddo geargan. Oktiibuot  lean neaktán 13 jagi, muhto dál beasan vuohččan neaktit ámmát teáhterjoavkkuin, dadjá 18-jahkásaš deanunieida gii lea barggus Sámi Našunálateáhteris, Beaivvážis.

 

Háliidan neaktit

Deanu kulturskuvlla mánáidteáhterjoavku lea su vuolggasadji.

Das maŋŋel lea Álttá joatkkaskuvllas váldan drámáoahpu.

Son lea leamaš Ronja Rievvárnieida ja Jeagge-Jussa (Jeppe på Bjerget), muđui lea johtán viidát teáhtera oktavuođas.

Lávddis son loaktá bures, muhto ii leat vel válljen čiekŋudeami.

– Dieđán dušše ahte háliidan neaktit sámegillii. Dat lea dat alimus mihttomearri. In leat vuos mearridan makkár neavttároahpu mun háliidan váldit – juogo realisttalaš- dahje fysalašneavttároahpu. Lihkus lea olbmos olles eallin geahččaladdat iešguđetge surggiid, dadjá Eila preassadieđáhusas.

 

Vuorddekeahtes telefuvdna 

Eila álggii Beaivvážis bargat dás moadde vahkku áigi, son lea dal neavttár Human Zoo nammasaš bihtás.

Go teáhterhoavda riŋgestii, juoga maid son ii lean vuordime, de Eila celkkii eret buot eará bargofálaldagaid ja dollii dakkaviđe Guovdageidnui ja Beaivvážii:

–  Dihten dušše ahte dát lei dakkár fálaldat maid in sáhtán luoitit. Lea ain veahá imaš jurddašit ahte duođai ožžon dán barggu. Eallin rievdá hui fáhkka, dadjá son.


Govas, Eila ja hárjánan Beaivváš-neavttár Mary Sarre ja Human Zoo bihtá bagadalli, bivttas- ja lávdehábmejeaddji, Bård Lie Thorbjørnsen, geahčadit ovttas giehtačállosa geahččaleamis.

 

Álgá Norgga stuorámus lávddis

Geahččit besset Eila oaidnit ámmát teáhterlávddis golggotmánu 4. b. rájes, ja dat dáhpáhuvvo ovtta dain stuorimus teáhterlávddiin Norggas.

Human Zoo lea ovttasbargobuvttadus Sámi Našunálateáhtera ja Nationaltheatret gaskkas, ja dan oktavuođas lea ge Human Zoo bihtás ja Eilas vuosttaš čájálmas, álgočájálmas, Nationaltheatretis.

Dan maŋŋel johtá Eila ja čajálmas viidát davás ja Sámis, sihke Norgga- Ruoŧa- ja Suomabealde. Čajálmasmátki loahpahuvvo Guovdageainnus  skábmamánu gaskamutto.

 

Boagustit, čierrut ja seahkanit

Sámi Našunálateáhteris son ovttasbargá ámmát ja hárjánan lávdedáiddáriiguin.

Son dovdá stuora gutnii beassat singuin bargat, seammás go oahppá olu.

Sus leat maid soames vuordámušat.

– Mun vuorddán bohkosa, gatnjaliid ja veahá seahkaneami. Mun illudan čiekŋudit neavttárvirgái álfárut ja dovdat mo dat duođai lea. Fanadit sihke dovdduid ja goruda dohko gosa rolla gáibida, loahpaha Deatnulaš Eila Ballovara Varsi, duhtavaš ja nuorra hárjánan neavttár.

-Almmuhus-