-Almmuhus-
OĐĐASAT– Luoddaearru lea ollu stuorát go dušše sámediggeválga

– Luoddaearru lea ollu stuorát go dušše sámediggeválga

-

-

​Vibeke Larsen (Bb) cuiggoda Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) njunnoša Aili Keskitalo go lea lohkan ahte Sápmi lea ollen luoddaerrui sámediggeválggain boahtte jagi. Larsen oaivvilda stuoradiggeválggaid leat deháleappot sámepolitihkkii.

Mannan vahkkus čálii Aili Keskitalo lohkkiidreivve earret eará Rørøsnytt áviisii, gos logai ahte sápmelaččat leat ollen luoddaerrui ja ahte boahtte jagi sámedikkeválggain leat jienasteddjiin čielga molssaeavttut.

– Go oaidná guđe guvlui Bargiidbellodat lea jođus dehálaš áššiin mat gusket sámi guolástanvuoigatvuođaide, ruvkedoaimmaide ja oamastanvuoigatvuođaide Finnmárkkus, de lea čielggas ahte Sápmi lea ollen dehálaš luoddaerrui, gos ferte válljet guđe guvlui sámi servodat galgá állanit ja makkár bargosajit min guovlluin galget leat, čálii Keskitalo das (liŋka eará áviisii, dárogielčálus).

 

– Stuorát go sámediggeválggat

Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Sámedikkis Vibeke Larsen lea ovttaoaivilis Keskitaloin luoddaearu ektui, muhto lohká luoddaearru lea ollu stuorát go dušše sámediggeválggat.

– Sáhttá doaivut ahte sámi servvodatovdáneapmi ii leat čadnon mearrádusaide mat dahkkojuvvojit stuoradiggesálas, muhto mii diehtit movt dát doaibmá. Fertet mieđihit ahte sámepolitihkka stivrejuvvo Oslos, go doppe leat Stuoradiggi ja ráđđehus mat bidjet rámmaid ja juolludit ruđaid mat galget ovdánahttit sámi servodaga ja ovdáneami. Lea ollu dadjamuš geat doppe stivrejit, ja nu movt oaidnit dálá ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohusas mii bođii mannan vahkus, de lea duohta geahpedeapmi juolludeamis Sámediggái, lohká Larsen.

 

Larsen lohká  NSR ii leat ovdanbuktán oaivila, movt sii ovddidit servvodaga nu ahte boahtá buorrin maiddái sámi álbmogii. 

– NSR orru čuovvolan olgešbeali politihka mii reversere sámi servvodaga, ja danne leage dat stuora luoddaearru das áigut go servodaga buohkaide, maiddái sámiide, vai servodaga sidjiide geain leat resurssat. Dat luoddaearru mearridage eavttuid Sápmái, lohká Larsen.

 

Eai nákcen gulahallat 

Larsen lohká vaikko leat Sámediggeráđis leamaš buorit áigumušat, ja leat geahččalan oažžut ráđđádallamiid ráđđehusain, de ii leat nákcen ja lihkostuvvan dainna.

Son namuha ovdamearkka dihte ahte Sámediggeráđđái lei deháleabbo moaitit Martin Kolberga go son evttohii nannet sápmelaččaid álgoálbmogin Vuođđolágas, dan sadjái go ovdanbuktit ráđđehusbellodagaide ahte dat lei sávaldat Sámedikki bealis.

– Das lea dál nohkan áigemearri, ja manná unnimusat njeallje jagi ovdal go dat sáhttá duohtan šaddat, lohká son.

 

Vel heajut go ovdal

Larsen mieđiha ahte lea cuiggodan iežas bellodaga go Bargiidbellodat lei ráđđehusas.

– Lean leamaš kritihkalaš iežan ráđđehusa juolludemiid ektui sámi áššiide, muhto mii oaidnit dálá ráđđehusa vuoruhemiid stáhtabušeahtas, de ii lean dalle lahkage nu heittot go dál. Danne lea stuoradiggeválggas ollu dadjamuš sámepolitihkkii, iige dušše sámediggeválggas.

 

Áidna mii vuhtii váldá sámi beroštumiid 

Larsen goitge ii mieđit ahte lea seamma gean de jienasta Sámediggái.

– Bargiidbellodat Sámedikkis čielgasit oaivvilda ahte nanu buresbirgejupmi gos stáhta bidjá eavttuid, lea áidna mii vuhtii váldá sámi beroštumiid ja dárbbuid. Mii eat nagot oaidnit ahte márkanfámut ja dienasmaksimeren buresbirgejumi bálvalusain ja almmolaš doaimmain, sihkkarastet doarvái bures sámi dárbbuid heivehuvvon bálvalusaide. Dasa lea dienasgilvu beare garas, lohká Larsen.

 

Vuoigatvuođat guovddážis

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo (NSR) lohká dieđusge lea stuorra mearkkašupmi geat stivrejit Stuoradikkis, ja makkár sámepolitihkka ja guovlopolitihkka sis leat vuođđun.

– Juste dan dihte lea mu mielas nu dehálaš ahte Sámediggi bealušta sámi vuoigatvuođaid. Mii leat unnitlogus servodagas, ja juste dan dihte leat vuoigatvuođat nu guovddážis sámepolitihkas. Dán stuorradiggeáigodagas leat šaddan geavahit hui ollu návccaid bealuštit áššiid maid doaivvuimet ledje sajis juo, nu go sámi preassadoarjja ja Gaske-Nøørjen sámeskuvla, lohká son.

 

Eai beroštan dalle

Keskitalo lohká dálá ráđđehusa árvalan stádabušeahtaid mat jagis jahkái njeidet sámi servodaga, eai ge sámi ásahusat ja doaimmat ovdán nu movt dáčča servodagas. 

– Leaš oaidnit lea go Bargiidbellodagas Stuoradikkis dáhttu rievdadit bušeahttavuogádaga, ja addit Sámediggái ja sámi servodahkii buoret váikkuhanfámu bušeahtaide, nu ahte dát ii galggaše vejolaš boahtteáiggis. Bargiidbellodagas lea ovdal leamaš vejolašvuohta, dalle go ledje eanetlogus Stuoradikkis. Eai dalle beroštan doarvái, oaivvilda son.

 

Friddja fantasiija

Keskitalo lohká Vibeke Larsenis orro friddja fantasiija go oaivvilda NSR čuovvolan Olgešbellodaga politihka.

– Movt dan sáhttá čuoččohit seammás go čuoččoha ahte mii eat boađe ovttaoaivilii seamma Olgeš-ráđđehusain konsultašuvnnaid oktavuođas, jearrá son.

– Manne galgat mii dohkkehit ahte sámi ealáhusat heaittihuvvojit go ođđa stuoraindustriija bahkke sámi guovlluide. Eat go mii dalle dušše lonut muhtun bargosajiid eará bargosajiiguin? Mus lea jáhkku biebmobuvttadeapmái, mátkeealáhussii, kulturealáhusaide, smávvaindustriijii. Dat leat ealáhussuorggit mat dál ovdánit bures davvin, ja mat leat álkibut kombineret ealáhusaiguin mat leat juo dáppe, lohká sámediggepresideanta.

 

Ođđa vejolašvuohta maŋŋel válggaid 

Dat mii guoská vuođđolágaparagráfa 108 rievdadusaide, de sáhttá Keskitalo muitalit ahte dat árvalus man Sámediggi stuora eanetloguin diibmá dohkkehii, lea dal árvaluvvon maid muhtun bellodatjoavkkuin Stuorradikkis, ovdal áigemeari 30.09.16. 

– Dál ánssášit sihke Bargiidbellodat, Sosialisttalaš Gurutbellodat ja Gurutbellodat rámi dan ovddas. Dat mearkkaša ahte lea ođđa vejolašvuohta maŋŋil válggaid oažžut ođasmahtton sámi vuođđolágaparagráfa. Jus Bargiidbellodat Sámedikkis livččii dán ášši lokten Sámediggái meannudeapmái mannan áigodagas go ledje fámus, de livččiimet kánske juo geargan dáinna áššiin, lohká Aili Keskitalo.

 

-Almmuhus-